sidemed hakkavad katkema ja valgud denatureerima. 3. Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude ehitus; taime- ja loomaraku ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid. · Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, millel ilmnevad elu tunnused: kasv, metabolism, reageerimine stimulatsioonile ja paljunemine. · Rakud on süsteemid, mis omastavad toitaineid ning eraldavad jäägid, viivad läbi keerulisi kataboolseid ja anaboolseid reaktsioone, säilitades samal ajal konstantse rakusisese keskkonna. · Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuse rakuvälise keskkonnaga ning funktsioneerivad hästireguleeritud isotermiliste keemiatehastena. · Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. Taime- ja loomarakk: Loomsel rakul on mikrotuubulid ning tsütoplasma ning väliskeskkonnast eraldab plasmamembraan,
Teisisõnu muutub kõik ülejäänud keharasvaks. NB! Kõik süsivesikud lagundatakse seedimise käigus suhkruks. Kuigi inimkeha on suutlik muutma suhkrut rasvaks, ei suuda ta muuta rasva suhkruks. Seega kui Sa töötad suhkru peal, vajad Sa pidevalt oma einetes süsivesikuid, mis hoiab Sind suhkru põletus reziimis ning takistab rasvade põletamist. Kui miski segab suhkru peal töötaval inimesel saamast suhkruvarudest suhkurt (vahele jäänud söögikord), siis keha kasutab kataboolseid hormone, et lagundada glükogeeni ja valke, et saada suhkurt. Insuliin lihasekogujana Peale selle, et insuliinil on lipogeenne toime (rasva koguv), on tal ka anaboolne toime (lihaseid kasvatav). Eelnevalt sai mainitud, et insulin süstib aminohappeid ning teisi toitaineid lihasrakkudesse. Tänu sellele tugevdab insuliin lihaskasvu, -taastumist ja paranemist, varustades lihaseid hädavajalike materjalidega, mis on vajalikud valgusünteesiks. Insuliin on
elektroni akseptor on hapnik, või anaeroobne, kui viimane akseptor on orgaaniline või anorgaaniline (v.a. hapnik). Substraatide katabolism Bakterid on võimelised kasutama süsiniku ja energia allikana süsivesikuid, rasvhappeid, aminohappeid, puriine, pürimidiine ja suur hulk teisi substraate. Energiat saadakse katabolismi (lõhustamis protsesside) abil. Vastavalt sellele, mis bakteriga on tegu ja mis keskkonnas bakter esineb, on võimalik eristada erinevaid kasutatavaid kataboolseid radu. Põhilised rajad on aeroobne respiratsioon (ehk hingamine ehk oksüdatsioon), anaeroobne respiratsioon ja fermentatsioon.6 Aeroobse respiratsiooni puhul on tegemist aeroobsete bakterite aeroobse metabolismiga. Aeroobsed organismid omavad tsütokroome ja tsütokroomi oksüdaase, mis osalevad oksüdatiivses fosforülatsiooni protsessis. Aeroobse metabolismi puhul saadud täielik energia
supramolekulaarsete komplekside moodustumine. Nõrgad jõud piiritlevad organismid kitsasse keskkonnatingimuste vahemikku, mille juures nad säilitavad funktsionaalsuse. 3. Rakk kui eluühik. Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, millel ilmnevad kõik elu tunnused: kasv, metabolism, reageerimine ärritusele, paljunemine, kasv ja arneg. Rakud on süsteemid, mis omastavad toitaineid ning eraldavad jäägid, viivad läbi keerulisi kataboolseid ja anaboolseid reaktsioone, säilitades samal ajal konstantse rakusisese keskkonna. Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuses rakuvälise keskkonnaga. Rakk on isepaljunev mullreaktor. Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus. Loeng 01/slaid 36 Rakuorganellide põhifunktsioonid. (vt lisaks gümn bio kokkuvõtet) Plasmamembraan aktiivse transpordisüsteemid.
BIOKEEMIA test I 3. Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude, taime- ja loomarakkude ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid. Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, millel ilmnevad elutunnused: kasv, metabolism, reageerimine stimulatsioonile ja paljunemine. Rakud on süsteemid, mis omastavad toitaineid ning eraldavad jäägid, viivad läbi keerulisi kataboolseid ja anaboolseid reaktsioone, säilitades samal ajal konstantse rakusisese keskkonna. Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuses rakuvälise keskkonnaga ning funktsioneerivad hästireguleeritud isotermiliste keemiatehastena. Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS loomarakk taimerakk seenerakk