Siis tulli temma wannem wend Jaak kolist, ja ütles temmale: ,,Kui sinna teaksid, öeke, mis minna tean, ei sa söeks mitte need ouna seemned." Marri. Mis sa siis kül tead? Jaak. Meie kolmeister ütleb,: ,,Kui keweadel ouna seemned mahha; siis woib igga ühhest seemne üwwast, aegamöda üks puu kaswada, kes maggusad ounad kannab." Siis läksid nemmad kahhekeste kapsta aeda, ja külwasid need seemneüwwad ühte nurka mahha. Ei läinud monda asta möda, siis ollid neist illosad puud kaswanud Jaak olli sel wahheajal moisa aednikkult öppinud, et ouna puud igga kolme asta tagant peawad ümberistutatud sama, kui neist aegsaste ouna tahhetakse, sedda teggi temma, ja aegamöda hakkasid temma puud illosad ouno kandma: said nemmad ommast kuest pudest, suurt hulka ouno. Ühhel süggisel, kui nemmad ouno puist mahha wotsid, ütles Jaak: ,,waat nüüd, eks ep olnud hea, et sa need seemne üwwad ei pnnud nahka? ,,Ja wist! (ütles
sünnipäeva tähistamist oluliseks kuna nagu isamaa on ka linn või asula igale kodanikule südamelähedane. Kodukohaga on seotud kõiksugused mälestused ja seepärast on oluline olla juubelipäeval üksmeelne teiste linnakodanikega ja tähistada koos Võru linna 150. juubelit. ,,Nagu isamaa kogu oma ulatuses on armas ja kallis iga normaalsele kodanikule, samuti muutub armsaks ja kalliks inimesele kodumaa pinnal ka see ligem koht linn wõi asula kus ta on sündinud wõi üles kaswanud wõi pikemat aega elanud. See on ka loomulik, sest siin on tal kogunenud suurem hulk mälestusi oma nii murelikkudelt kui ka õnnelikkudelt läbielamustelt; selle paigaga on tuhandete suuremate ja miljonite wäiksemate niitidega seotud ta waimne elu. /.../ Loodan, et kui kodanikkudel on lugupidamist ja armastust oma wäikese kodulinna wastu, et siis suudetakse wõita ka tulewikus lahkhelisid üksikute elanikkude
annaabi.ee 
