Istutuslõikus tehakse alati kevadel. Kui taim istutatakse maha sügisel, siis lõigatakse teda alles kevadel (Järve ja Eskla 2009). Kujunduslõikus. Sellega aidatakse noorel puittaimel kasvatada tugev ja terve võra, et see ei muutuks ohtlikuks inimestele ega materiaalsetele väärtustele ning võimaldaks puul valitud kohas hästi kasvada. Ideaaljuhul on puu kujundamine selle liigile iseloomuliku võrakuju säilitamine, parandades vaid olulisemaid tekkida võivaid kasvuvigu. Noorel puul on lõigatavad oksad veel peened nind kasvuenergia tugev, et taastuda ka pärast paljude okste äralõikamist. (Järve ja Eskla 2009) Hoolduslõikus. (ka harvendus- või sanitaarlõikus) Tehakse puude ja põõsaste ülejäänud eluea jooksul. Võrast eemaldatakse pidevalt haiged, kuivanud murdunud ning segavad oksad ja soovitavalt kohe, kui neid märgatakse. Hoolduslõikus tehakse paari-kolme aasta tagant. (Järve ja Eskla 2009) Vormilõikus.
Kasvuvead kahjustavad saetud materjale rohkem, vähem kahjustavad 35 ümarmaterjale. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Millest tekivad peamiselt puidu välispraod? 2. Kirjelda okste tüüpe. 3. Missuguseid puidu omadusi nõrgestavad oksad kõige rohkem? 4. Mis tingimused soodustavad puidu mädanemist? 5. Kirjelda enamlevinud puidu kasvuvigu. 3.6. Puidu kaitse mädanemise vastu Puidu kaitsmiseks mädanemise vastu on peamiselt kaks võimalust: 1. Konstruktiivsed võtted. Nende eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest. Konstruktsioonid on vaja teha ka tuulutatavad. 2. Keemilised võtted. Sel juhul töödeldakse puitu seentele mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikud peaksid täitma järgmisi
annaabi.ee 
