Pistekülv zelatiinsöötmesse iseloomustab samuti mikroobide hapnikutarvet, kuid zelatiinsöötme veeldumise järgi võib hinnata ka mikroobide proteolüüsivõimet. Pistekülve kasutatakse ka muudes biokeemilistes testides, näiteks raudsulfiidi moodustumise uurimisel. Reaktsiooni toimumisest, st vastavate ensüümide olemasolust annab tunnistust, näiteks, värviliste reaktsiooniproduktide teke kasvutsoonis. Kasutatakse püstagarit või zelatiini. Kuumutatud ja jahutatud nõelaga võetud külvimaterjal viiakse kiiresti tardsöötmega katseklaasi. Külvinõel torgatakse läbi söötme peaaegu katseklaasi põhjani, jälgides, et nõel torgataks söötmesamba keskele. Pindkülv võimaldab uurida pindmiste kolooniate kuju ja suurust ning hinnata kvantitatiivselt uuritavate proovide aeroobsete mikroorganismide sisaldust.
Mesenhümaalsed osteoklastid ja osteoblastid tungivad periostaalse pungana läbi luumanseti, järgneb primaarse luuüdiõõne teke. Algne põimikluukude hakkab diferentseeruma lamellaarseks luukoeks Haversi süsteemide tekkega. Jätkub vanade Haversi süsteemide asendamise uutega e. remodelleerimine. b) Endokondraalne ossifikatsioon luu tekkimise piirkonda nimetatakse luustumistsooniks/-jooneks. Luustumistsoonist eemal asuvas piirkonnas (kasvutsoonis) jagunevad kõhrerakud intensiivselt ja paiknevad tihedalt. Kasvutsoonile järgnevas piirkonnas (sammaste tsoonis) paiknevad kõhrerakud sammastena, see läheb üle hüpertrofeerunud kondrotsüütide tsooniks. Luustumistsoonis tungivad luuüdi osteogeensed prekursorid kõhreõõntesse ja hävitavad kondrotsüüdid. Luustumistsentrid tekivad lisaks diafüüsidele ka epifüüsides. Luude kasv 1
· valgulised kasvufaktorid korntollivad kasvu 2. organitetasand · hormoonid kontrollivad kasvu I. sisemised tegurid · kasvufaktorid mõjutavad kasvu · geenid mõjutavad · hormoonid mõjutavad II. välis tegurid · kasvu mõjutab toiduhul · toidu kvaliteet mõjutab Kasvu seiskumisele viib muutus kasvu proptsionaalse regulatsioon ühel tasandil: näiteks viib a) kasvu hormoone on vähe, b) toruluudes kasvutsoonis ei toimu hormoonide jagunemist, c) geneetiliselt on määratud lühike kasv. Areng on morfofõsioloogiline protsess, mis enamasti viib organismi ehituse ja elutegevuse täiustumisele. 1. otsene · järglane sarnaneb üldjoontes sugukõpsete vanematega. Erinevused on aind keha mõõtmetes, sugunäärmetes, keha proportsioonides, teatud kehaosade olemasolust. 2. moondega (metamorfoos) · alati esineb vastne.
annaabi.ee 
