sisaldavad 5% lipiide. Madal lipiidide hulk vähendab küünte võimet vett kinni hoida. Küüne maatriks- ehk tavapärasemalt küünejuur on ainus piirkond, kus küüs on elav ja toodab uusi küünerakke. Maatriksi verevarustus toob uutele küünerakkudele eluandvat hapnikku ja toitaineid. Kui maatriks on kahjustunud, võib küüs kasvada ebanormaalselt või hoopis peatada kasvamise. Küüne poolkuu- ehk luunula on näha maatriksi peal ja küüneplaadi all ning on küüne kasvutsooni nähtav välimine osa. See kitsas poolkaar on kergelt valget värvi, sest uued küünerakud tihenevad selle all tugevamaks ja see protsess ei lase välja paista all olevatel veresoontel, mis annavad küüntele roosa ilma. Küünesäng- on küüneplaadi all asuv ihu ja selles on veresooned, mis annavad küüntele terve roosa värvuse. Küünesängis on väikesed vaod, mis tagavad küüneplaadile parema haarduvuse. Seda ala näeme, kui peaksime oma küüneplaadi kaotama.
Keskosasse jääv tühimik on täidetud luuüdiga. Esineb kahte liiki luuüdi: vähestes luudes leidub punast vereloomes osalevat luuüdi ning enamikus luudes leidub peamiselt rasvast koosnevat toitaineterikast kollast luuüdi. Vereloomevõimelist punast luuüdi leidub selgroolülide kehades, roietes, puusaluudes ja mõnedes ajukolju luudes. Laste toruluude otste ja luu kehaosa vahel asub kõhreline kasvutsoon. Kasvutsooni laius on muutumatu, aga selle koosseisu lisandub pidevalt uusi kihte. Pikisuunas kasvades lisatakse kasvutsooni uusi kõhrelisi kihte ja samal ajal paigutatakse vanematesse luustumistsoonidesse mineraalaineid. Erinevas tempos kasvavad luud pikkuses umbes kahekümnenda eluaastani. Seejärel kasvutsoonid luustuvad ja keha pikkus fikseerub. Tugevad löögid võivad kahjustada laste luude kasvutsoone. Luude normaalseks luustumiseks vajab organism piisavas koguses kaltsiumit ja D-vitamiini.
annaabi.ee 
