Seejärel teevad nad läbi järgmise moonde ning hakkavad toituma planktonist. Pärast paarinädalast moonduvad nad taas ning näevad välja juba nagu täiskasvanud. Nüüd kasvavad nad ainult suuremaks ning saavutavad suguküpsuse kahe kuni kuue kuuga. Täiskasvanud krevett on bentosetoiduline merepõhjal elav loom. Intensiivse majandamise korral saadavad krevetid oma erinevad elustaadiumid mööda erinevates tiikides. Krevetikasvatus toimub kolmes järgus: haude mahutites , vastsete kasvutiikides ja täiskasvanute tiikides. Viimastes tiikides viibivad krevetid kõige kauem. Troopikas viljeletakse krevette aastaringselt ning saadakse kaks kuni kolm saaki aastas. Austri kasvatus: Austrid vajavad oma kasvuks riimvett, seetõttu kasvatatakse neid suurte jõgede suudmealadel estuaarides. Tähtis on nii soolsuse- kui ka temperatuurireziim, et kudemistingimused oleksid soodsad ning karpide kasv kiire. Viimane kestab tavaliselt mitu aastat. Kasutatakse kolme erinevat viljelusmeetodit
Sobiv maapinna kalle (1-5%) on vee juhtimisele abiks. Väikese kaldega maa-alale kaevatud august ei saa vett eemaldada teisiti kui pumpamisega. Rootsis kasutatakse tavaliselt 25-100 meetri pikkusi ja 5-6 m laiusi ning 1,5-2 m sügavusi pinnasetiike, mis on väljavoolu suunas alaneva põhja tõttu kergesti tühjendatavad. Kui tiike veest ei tühjendata, saab piklikes kitsastes tiikides vähke kergesti ka kaldalt püüda. Ehitatud kasvutiikides tehakse põhja ristlõige tavaliselt V või W tähe kujuline (joonis 78). Tiikide kuju kavandades püütakse saada võimalikult suurt põhjapinda ja 17 varjepaikade arvu näiteks tiiki peenarde ja vallide ehitamise abil. Peenarde lae ja aluse suhe on sõltuvalt pinnasest 1:2 või 1:3. Vee sügavus olgu jäätumist arvestades 1,5- 2 meetrit. Minimaalne suurus on 100 m2 ümber. Kui aga osa tiigist ehitatakse vee
annaabi.ee 
