Pinnasetiike võib ehitada vee paisutamise või hoopis pinnase süvendamise teel. Tiigi võib teha veekindlaks näiteks plastikust kilega (polüetüleen-, vinüül- või butüülkile). Kile mõlemale poolele tuleb paigutada 15 cm paksune kiht peent liiva. Kile paksuseks peab olema üle 0,20 mm. Veepinna kalle peaks olema 1-5%, mis on veejuhtimisel abiks. Pinnasetiigid peavad olema lihtsasti tühjendatavad. Tiigi põhi peaks olema äravoolutoru suunas kaldu vähemalt suhtega 1:100. Kasvutiikide põhja tehakse tavaliselt V või W kujulised ristlõiked. Ehitada tasub võimalikult palju varjupaikasid peenarde ja vallide abil. Veesügavus peab olema 1,5-2 m, arvestades talvel jäätumist. Vähkide põgenemise ärahoidmiseks tuleb sissevoolu ja väljavoolutorude otsa paigutada piisavalt tihe rest. Et vähke oleks kergem ka välja püüda, kasutatakse selleks vähitiigis katusekive, drenaažitorusid jm tehismaterjale varjupaigaks (samuti oluline, et vähkidel oleks oma varjupaik)
kuni 5 % kehakaalust. Tiikides kasvatamisel ei sorteerita. 133 KARPKALA LOODUSLIK TOIT (toituma hakkab 7-8 mm pikkuse vastsena) Edasi söödetakse teraviljaga, harvem jõusöödaga 134 135 Tühjendatud karpkalatiik - lohud põhjas on karpkala toitumise jäljed 136 137 Karpkalatiikide väetamine Kudemis ja kasvutiikide väetamine- vetikate, bakterite ja planktoni saamine. Väetise mõju toitumsahela eri osadele – pinnas, vesi, väetis, bakterid, fütoplankton, zooplankton, bentos ---- KALAD ! 1kg juurdekasvuks tarvitab kala 6-7 kg zooplanktonit ja bentosorganisme, need omakorda 6-7 kg fütoplanktonit. Väetamise intensiivsusest oleneb ahela kõikide lülide areng. 138 139 Söötmiskohad Tiigis 0,4-0,8 sügavusel ja soovitavalt kõval pinnasel.
annaabi.ee 
