(organiseerimine ja stimuleerimine), kontrollimine ja jälgimine ning seejuures saadud info kasutamine ebasoodsate hälvete kõrvaldamiseks, protsessi intensiivistamiseks ja selle majandusliku tõhususe tõstmiseks. Juhtimine on tihedasti seotud majandusprotsessi plaanimise ja kavandamisega: plaanimist juhitakse ja juhtimist plaanitakse. 10. Planeerimismeetodid Planeerimismeetodid võib jaotada kahte gruppi: 1) traditsioonilised - lähtuvad teatud kasvutempodest; 2) nullbaasist lähtuvad - vaatlevad iga perioodi planeeritavat tulemust (Zero-based Budgeting lüh ZBB) autonoomsena; juhid peavad põhjendama planeeritavat. Nullbaasist lähtuv kasutatav eelkõige tootmist või põhitegevust toetavas valdkonnas, st · üldhaldus, · marketing, · arendustegevus, · soojamajandus, · hooldus, remont Üldjuhul ei ole kasutatav · põhimaterjalide, · põhitööliste töötasu, · tootmislike üldkulude planeerimisel. TRADITSIOONILINE 1
Firmasisese plan. põhimõtted. Firmasisese plan. tulemus on finantsplaan (eelarve) - firma kvantit. teg.plaan konkr. tingimustes firmale tervikuna ja allüksuste jaoks. Finantsplaan võtab arvesse: · firma üldisi strat. suundumusi ja eesm., · maj.keskkonda ja selle muutusi. Finantsplaan kajast. loodetavat: · tulude, kulude ja kasumi mahtu, · finantsseisu varade ja kapitali lõikes, · rahavoogusid Plan.meetodid jagun.: 1) Traditsioonilised meetodid - lähtuvad hetkeseisust ja teatud kasvutempodest, vaadeldes iga uut per. kui eelmise teatud korrektsiooni. Lähtut. rahalistest näitajatest ja efektiivsust vaadeld. vaid uute tegevuste osas. 2) Nullbaasist lähtuvad meetodid (ZBB) - lähtuvad uuest võimal. situatsioonist (nullposits.), vaa- deldes iga per. plan. tulemust autonoomsena. Lähtut. tegevustest ja nende eesm., efektiivsust vaadeld. kõikide teg. lõikes. Otsib uusi võimalusi ja lähtub eri alternatiividest. Kasut. eelkõige
Elektritarbimiseks lähteaastal tuleb võtta viimasel kalendriaastal alajaama läbinud energiakogus (vastavalt arvesti(te) näidule). Nii siin kui edaspidi tuleb tarbimised taandada pika aastaterea keskmisele temperatuurile. Tarbimise kasvutempo võib hinnata mineviku statistika põhjal kuid õi- gem on kasutada eksperthinnanguid eeldatava majandusliku kasvutempo alusel. Võiks lähtuda näiteks Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi poolt hinnatud SKP regionaalsetest kasvutempodest, korrigeerides neid, arves- tades kohalike omavalitsuste poolt antud hinnanguid. Ilmselt pole õige rakendada näiteks samas regioonis paiknevatele Tartu linnale ja Peipsi- äärsetele valdadele sama kasvutempot. Lihtsustatult võetakse vahel tar- bimise kasvutempoks poole SKP kasvutempost. Kui vaadeldava alajaama teeninduspiirkonna kohta kättesaadav kliendi info võimaldab tarbijate jaotamist erinevatesse tarbijaklassidesse, on soo-