Näiteks: 1. Ostuhind, teiste sõnadega kütusehind börsil (~45% naftahinnast) 2. Maksu suurus, mis kehtib nafta toodangu jaoks (~48,5% hinnast) 3. Vajalikud lisandid kütuses, näiteks kohustuslikud Lätis biolisandid (~0,5% hinnast) 4. Jaemüüja kasum, millest kaetakse kõik kulud (~6,0% hinnast) Kütuse hinda kujunemine Eestis. Allikas: Neste.ee Naftanõudlus moodustatud kõigepealt maailmamajanduse kasvutempodega, ning mõnede teiste faktoritega, mille seas on: struktuursed naftanõudluse omadused, majanduse energia - ja nafta nõudlus, kliimat, energiatarbijate tehnoloogiate efektiivsuse tase, ning teiste kütusteliikide konkurentsvõimalus. Naftapakkumine maailmaturul on määratud maailma nõudlusega, tehniliste faktoritega, struktuursete karakteristikatega maailma naftatootluses ja ekspordis, nafta eksportijate riikide
tasu. Vahel oli riigi poolt makstav kompensatsioon isegi suurem kui omanikud oleksid saanud oma ettevõtte eest vabaturul müümisel. Inglise Panga aktsiate omanikud said natsionaliseerimisel hüvise, mis ületas neljakordselt aktsiate nominaalväärtuse. Vahetult pärast Teist maailmasõda seoses tööstuse ümberkorraldustega rahuaja tingimustele kiirenes tööstuse kasvutempo. Edaspidi aga kasvutempo langes ning Suurbritannia jäi tööstuse arengult madalamate kasvutempodega riikide hulka Euroopas. See tulenes asjaolust, et tema tööstus, eriti vanad harud, ületas tootmisvõimsuselt oma siseturu vajadused. Konkurentsi suurenemise tõttu aga välisrealiseerimine ei kasvanud nii kiiresti kui varem. Suurbritannia osatähtsus maailma tööstustoodangus langes edasi. Mahajäämus USA-st suurenes. Leiboristide valitsus suurendas sotsiaalkindlustust. Vähenes ka töötute arv riigis. Raskeks tegi olukorra tootmise vähenemine periooditi