erineva koostisega tugipinnaseid, millesse istutati puud. Nii puude kasvu kui kasvupinnastes toimuvate muutuste intensiivseire jätkub. Soomes läbi viidud katsete põhjal võikski soovituslik tugimaterjali ja kasvusubstraadi vahekord olla 2/3 osa tugimaterjali ning 1/3 kasvusubstraati. Nagu eelpool mainitud, sobivad tugimaterjaliks kivid ja veerised ligikaudse läbimõõduga 60 … 120 (150) mm. Kivide vahelised tühimikud täidetakse kasvusubstraadiga - peeneteralise materjaliga, millest osa moodustab orgaaniline aine. Kuna peeneteraline materjal osaleb aineringes, siis on tema optimaalse koostise soovitamine küllalt keeruline. Ühelt poolt oleneb see konkreetsest kasvukohast (näiteks ümbritseva pinnase veerežiimist) ning teiselt poolt istutatava liigi kasvukohanõuetest. Nii näiteks võiks kõrge põhjaveeseisuga piirkondades kasutatav peenmaterjal sisaldada rohkem liiva. Tabelis 15 esitatakse soovitus nn
Valkude eksport ja sekretsioon Rakumembraanis on ligikaudu 300 erinevat valku; lisaks on graam-negatiivsete bakterite periplasmas veel 100 ja välismembraanis 50 erinevat valku. Sisemembraani valgud on näiteks tsütokroomid, F 1F0 ATP süntaas ja spetsiifilised transportvalgud. Periplasmasse viiakse hüdrolaase, antibiootikumi resistentsust tagavaid valke, eksotoksiine, ensüüme, mis osalevad rakukesta sünteesil ja mingi kasvusubstraadiga seonduvaid valke. Väliskeskkonda ja raku pinnale eksporditakse viburite ja piilide valke, hüdrolüütilisi ensüüme (proteaasid, lipaasid, nukleaasid). Patogeensed bakterid sekreteerivad toksiine, mis kahjustavad lisaks hüdrolüütilistele ensüümidele bakteri poolt rünnatava organismi rakke. Valkude transportimisel on olulised spetsiifilised signaaljärjestused. Kõige põhjalikumalt on sekretsioonisüsteeme uuritud bakteril E. coli.
annaabi.ee 
