tööhõive kasvuni, on strateegia üldeesmärgiks seatud tootlikkuse kasv. Strateegia alaeesmärgid peegeldavad olulisimaid komponente üldeesmärgi saavutamisel. Joonis 2.Strateegia eesmärgid Strateegia panustab otseselt ka Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ eesmärgi „Heaolu kasv“ saavutamisse, mille peamine komponent – majanduslik jõukus – ja selle saavutamise põhimehhanismid langevad suurel määral kokku „Ettevõtluse kasvustrateegias“ planeerituga. Samuti on loodav arengukava tihedalt seotud teiste valdkondlike arengukavadega, mis mõjutavad ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda. 10 Joonis 3. Seosed teiste arengukavadega Ettevõtluse arendamisse panustab otseselt või kaudselt mitu riiklikku arengukava. Regionaalarengu stateegia hõlmab endas piirkondlike ettevõtete sihtrühma,
teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni-investeeringute hoogustamisele ning ekspordile. 13 Strateegia panustab otseselt ka Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" eesmärgi ,,Heaolu kasv" saavutamisse, mille peamine komponent majanduslik jõukus ja selle saavutamise põhimehhanismid langevad suurel määral kokku ,,Ettevõtluse kasvustrateegias" planeerituga) (Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-20120)). Kõrgeltkvalifitseeritud tööjõu ja ettevõtluse arenguks vajaliku teaduspotentsiaali arendamise ülesanne lasub Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitaval teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegial, siis inimressursi üldisel arendamisel on võtmetähtsusega elukestva õppe strateegia. Kasvustrateegial on kaks fookust: