soovitavalt aiahargi abil, sest see ei vigasta juuri nii palju kui labidas. · Taime võib jagada väiksemateks osadeks käte, noa, aiakääride, kirve või labida abil jättes taimele terveid võsusid või kasvupungi ning juuri. · Vigastatud või kuivanud juured lõigatakse tagasi terve kohani. Samuti võib tagasi lõigata maapealseid osi. · Emataimede tükeldatakse nii, et igale osale jääks vähemalt 1...3 võsu või kasvupunga ning terveid, vigastamata juuri. · Labidaga lõigatud pinnad tuleks desinfitseerida söepulbri või KMnO4 lahusega. · Võrseid kärbitakse (5...10 cm kõrguselt maapinnast), et viia nad juurestikuga tasakaalu ja seejärel istutatakse kas puukooli või kohe püsivale kasvukohale. · Marjapõõsaste puhul kasutatakse jagamist juhul, kui toimub emaistandiku väljajuurimine. 27.04.2016 Marje Kask 68 Taimede jagamine 2
· Talve tüüpi heint milliste võrsete algareng peab toimuma madalatel temp st alla 5 C. Sellistel taimedel tekivad generatiiv võrsed ainult pärast talvitumist. Need liigid ei anna kevadise külvi korral külviaastal gen võrseid, ja külvijärgsetel aastatel mood ainult 1 põlvkonna gen võrseid. Nt kerahein ja hilise punase ristiku sordid. · Vahepealsed heint millised on võimelised muutma kasvupunga arengut, kui vahelduvad soojad ja külmad perj veget perjoodil, nendel taimedel on võime anda mitu põlvkonda gen võrseid ühe kasvuperj jooksul. Lusted, kasteheinad, rebaseseaba. 2. Sügisene vegetatiiv lühivõrsete arenemine Võrsete kasv ja areng on otseselt seotud varuainete hulgaga. Pärast veget. pikk võrsete ja generat. pikk võrsete suremist alustavad kasvu veget. lühivõrsed ja see kestab kuni öökülmade saabumiseni