..4 1.2 Väetamine orgaaniliste ja mineraalväetistega......................................................7 KOKKUVÕTE ................................................................................................................9 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................10 SISSEJUHATUS Väetamine on roosielus sama oluline kui inimesel toitumine ja selle jälgimine. Toitainete puudus või üleküllus võib tekitada kasvuprobleeme ja soodustada erinevaid haigusi. (http://www.garden.ee/) Endistel aegadel kasutati rooside väetamisel põhiliselt ainult laudasõnnikut. Kogu põõsa lähem ümbrus kaeti sügisel ühtlase sõnnikukihiga, see kaitses ka tugevate külmade eest. Kõdusõnnikuga multsimist kasutatakse praegugi kergema lõimisega saviliivmuldadel. Tänapäeval on aga linnatingimustes väga raske laudasõnnikut varuda ja säilitada, samas on ka laudasõnniku lämmastkusisaldus liiga kõrge
reostusest võib olla vägagi laastav. Sama suur kogus naftat võib teha mõnel alal rohkem kahjut kui teises kohas. Näiteks korallrahnud on nafta suhtes tunduvalt tundlikumad, kui liivarannad. Õlise ainega kaetud karvad või suled ei suuda isoleerida mereimetajat või sukelduvat lindu külmast veest ja kui loom puhastab end ta ka neelab naftat. Isegi, kui nafta kahjustus ei ole koheselt surmav võib see tekitada pikaajalist kahju. Kaladel võib see põhjustada maksahaigusi ja kasvuprobleeme. Kui nafta peaks sattuma mõningatele taimedele nt mangroovidele, siis võibsee seal säilida värskenaüle viie aasta. Mangroovil võtab kuni viiskümmend aastat, et kahjustusest täielikult pääseda. Sadamate naftakahjustuste tagajärjed Naftakahjustustel võib olla väga tõsine mõju rannikul toimuvale tegevusele ja neile, kes kasutavad merelt saadvaid ressurse. Enamikel juhtudel taoline kahjustus on lühiajaline ja on põhjustatud füüsilistest omadustest
annaabi.ee 
