Vähem kui sajandiga vallutas kohvijoomine esmalt kogu Euroopa ja levis sealt ka koloniaalmaadesse. Kohvipuu viljades peituvad seemned vajavad röstimist Kohvipuu õitseb rikkalikult ning saagi lõplikuks valmimiseks kulub sõltuvalt sordist 8...11 kuud. Selle aja möödudes on viljastatud õitest arenenud viljad, milles igaühes on kaks seemet. Viimaseid nimetataksegi kohviubadeks. Kohvi biokeemiline koostis sõltub eeskätt sordist, oma osa on ka kliimal, kasvupinnasel, viljade korjamise ja puhastamise viisil ning röstimisel. Korjamisjärgselt eemaldatakse kohvipuu viljadelt kooreosa ja säsi. Viljade puhastamiseks saab kasutada kas kuiv või märgmeetodit. Kuivmeetod seisneb viljade kuivatamises päikese käes seni, kuni viljade kooreosa kergesti eraldub. Märgmeetodi puhul pestakse vilju veetankides ja need sorteeritakse. Kvaliteetsem tulemus saadakse märgmeetodi kasutamisel ning nii töödeldud kohv kannab pestud kohvi nime.
pinnase ladustamise. Ladustamiseks sobivate alade leidmine on Töövõtja ülesanne. 7) Töövõtja peab tagama süvendite ja täidendite stabiilsuse oma valitud sobivate meetodite abil, seda nii materjalide ladustamisel, masinate kasutamisel, kui ka ajutiste ehitiste ja konstruktsioonide püstitamisel. 8)Võimalusel tuleb kasvupinnas kohe peale selle eemaldamist kas ära kasutada või ladustada kas kuni 2m kõrgustesse või siis Inseneri poolt ette nähtud kõrgusega hunnikutesse. Kasvupinnasel ei tohi ilma tungiva vajaduseta sõita ei enne selle pinnase eemaldamist ega ka pärast selle hunnikusse ladustamist. Ladustamisel ei tohi hunnikuid üle koormata; ka ei tohi hunnikuid mingil muul moel koormata. 9)Kui tööde käigus avastatakse ohtlikke pinnaseid, peab Töövõtja tegema kõik endast oleneva, et tagada selliste pinnaste ohutu käitlus ja teisaldamine, konsulteerides seejuures vastavate tervisekaitse, keskkonna ning teiste asjasse puutuvate ametkondadega.
Üheks lahenduseks on istutuste põhjalik tehniline läbiplaneerimine, sh piisava ulatusega kandva kasvualuse planeerimine ja loomine juurtele. Tallinnas on juba puid kandvasse kasvupinnasesse istutatud; kandva kasvupinnase kasutamist intensiivse kasutuskoormusega tänavate haljastamisel sätestab Tallinna Linnavalitsuse 28. septembri 2011 määrus nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“. 7.1.1. Juurte kasvuruumi vajadus Oluline on vahet teha kasvumullal ja kasvupinnasel. Kasvumuld on kasvupinnasesse tehtava istutusaugu täitmiseks kasutatav huumusrikas mineraalmuld, mille maht oleneb istutusaugu ja istutatava puu mullapalli suurusest. Kasvupinnase ulatus aga oleneb sellest, kui suured on istutatava puuliigi mõõtmed täiskasvanuna. Saamaks ettekujutust puujuurtele vajalikust kasvuruumist, ehk teisisõnu, vajaliku kasvupinnase mahust, esitatakse alltoodud tabelis normid puujuurte kasvuruumi valikuks; normid on kinnitatud eelpool mainitud määruse lisaga nr. 2
annaabi.ee 
