agrobakteri (Agrobacterium tumefaciens) ja taime vahel. Esimene GMtaim umbrohutõrjet taluv tubakas (1983a) Esimene lubatud GMpõllukultuur pika säilivusajaga tomat (Ameerika Ühendriigid 1994a) GMpõllukultuure jagatakse kolmeks GMtaimed põllumajanduses ja toiduainetööstuses Herbitsiidiresidentsed taimed Suurim grupp kasvatatavatest GMpõllukultuuridest (6372% GM põllukultuuride kasvupindadest) Taimed, mis ei hukku teatud keemiliste umbrohutõrjevahendite kasutamisel. Neid on kaks tüüpi: a) glüfosaadi suhtes residentsed (sojauba, mais, suhkrusorgo, raps, lutsern, puuvill) b) glüfosinaadi suhtes residentsed (raps, puuvill, mais, suhkrupeet) Glüfosinaadi kasutamine Euroopa Liidus on keelatud aastast 2009 Kahjurikindlad taimed (Bttaimed) Kahjurikindlad sordid on levikult teine GMpõllukultuuride tüüp (20% GMpõllukultuuridest)
organismide abil võib lõpetada maailma rahvastiku näljahäda, tesised aga väidavad, et GM organismid toovad endaga kaasa mitmeid keskonna ja tervise probleeme. Sellepärast mul tekkiski huvi seda teemat põhjalikumalt uurida. Esimeses osas seletatakse mis asi on geneetiliselt muundatud organism ja kuidas teda saadakse. Teises osas räägitakse juba konkreetselt geneetiliselt muundatud põllukultuuridest: nende levikust ja kasvupindadest. Kolmandas osas on kirjutatud geneetiliselt muundatud kultuuride kasutamise tagajärgedest. Viimaseks räägin GMO- vabadest piirkondadest ja kuidas võib geneetiliselt muundatud toitu ära tunda . Töö eesmärk on näidata, millised tagajärjed toovad endaga geenmuundatud organismid ja millised on riskid nende aktiivsel tarbimisel. Töö käigus kasutasin erinevaid allikaid: raamatud, ajalehed ja internetimaterjal
annaabi.ee 
