tähtsaimate taimsete saaduste hulka. PUIDU TEKE Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemise tulemusena. Selle hulgas eristatakse kahte erinevat mehhanismi. Puidu kasv algab taimsest algkoest ehk meristeemist. · Tipukasv ehk pikkuskasv ehk primaarne kasvamine on taime kasv pikkusesse tüve-, okste-, ja juurtetippudes; · Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore vahel paikneva kambiumi rakkude jagunemise tulemusel. KASVUPERIOODID Meie ilmastikuoludes on puittaimedel neli kasvuperioodi: · Puhkeperiood (novembrist veebruarini); · Mobiliseerimisperiood (märtsist aprillini); · Kasvuperiood (maist juulini): Puidurakud, mis sellel aastaajal arenevad, on õhukese kesta ja heleda värvusega ning moodustavad niinimetatud varase puidu, kevadpuidu. Selles paiknevad ka toitainete liikumiseks vajalikud juhtimisrakud;
1. Pärilikkusega seotud faktorid suur osa kasvu mõjutamisel 2. Sotsiaalsed faktorid aitavad pärilikkuse ilmnemisele kaasa Sots faktorid: a) Õpetamine ja kasvatus b) Füüsiline kasvatus skeletilihaste arendamine, liigutuste ja koordinatsiooni arendamine c) Toitumine ja hügieen d) Suguline küpsemine Eri organite areng ei kluge ühtlaselt, vaid heterokroonselt on kiirenemis- ja aeglustusperioodid, intensiivsed kasvuperioodid vahelduvad aeglastega. Kasv on intensiivne 1-3 eluaastal, 7-10/11 ea, puberteediperioodil (12-14 ea) kehavormide ümardumine ja kasv Luustumisprotsessid võivad olla aeglustunud järgmistel põhjustel: 1. Hüpofüüsi eesmise sagara alatalitluse tõttu eessagar produts liiga vähe kasvuhormooni 2. Kilpnäärme alatalitluse tõttu (kaltsitriool) kretinism kääbuskasv ja vaimne alaareng 3
püsirakk, mis võib veel ühe või ka rohkem kordi poolduda. Selliselt tekivad sõltuvalt olukorrast niinerakud (floeem), millest seejärel tekib sisemine tüvi (ksüleem) ja välimine korp. Raku jagunemine toimub sagedamini sissepoole ja seetõttu leiab palju tihedamini aset puidurakkude teke. Koore osakaal tervel puutüvel on ainult 5 kuni 15%. Pärast püsiraku viimset pooldumist toimub puiduraku muutumine juhtimis-, tugevdus- või talletusrakuks . 2. KASVUPERIOODID Meie ilmastikuoludes on puittaimedel neli kasvuperioodi: · Puhkeperiood (novembrist veebruarini); · Mobiliseerimisperiood (märtsist aprillini); · Kasvuperiood (maist juulini): Puidurakud, mis sellel aastaajal arenevad, on õhukese kesta ja heleda värvusega ning moodustavad niinimetatud varase puidu, kevadpuidu. Selles paiknevad ka toitainete liikumiseks vajalikud juhtimisrakud;
klorotsüstid ning surnud rakud, mis koguvad ja juhivad vett . höalatsüstid. Need rakud paiknevad vaheldumisi. (paiknemise järgi saab liiki määrata). Turbasamblad toituvad kogu kehaga kuna turbas pole mineraalaineid, siis saavad kõik vihmaveest ning selle püüdmiseks on vaja maksimaalset pinda. 16. Samblad ja keskkond. Vesi, valgus, toitained, temperatuur. Ärakuivamise talumine. Sammalde kasvuperioodid. Sammalde fotosüntees. Vesi: 1 õhulõhesid pole ning puudub ka avamis ja sulgemis mehhanism. Seega palaval päeval aurab suur osa. 2 oluline on neil vett hoida, sp elavad paljud niisketel aladel või omavad kohastumusi 3 õhuveevarud on tihti piiratus ja selleks puhuks on läbikuivamine. Nad kuivavad läbi ja elutegevus peaaegu lakkab. See annab eelise kasvada tihedal korbal, kividel, sest pole vaja pinnasesse sisse uuristada vaid piisab kinnitumisest
15ni. Ajakirjanikutööd alustati Eestis keskmiselt 27-28 eluaasta sees. Ajakirjaniku keskmine vanus eesti väljaannete toimetustes oli 30-40 aastat. Eesti toimetustes töötas 1878-1904 suhteliselt rohkem üle keskealisi inimesi kui Soomes, olukord muutus iseseisvas Eestis Soomega võrreldes vastupidiseks meie ajakirjanike koosseis noorenes, kuna riigiamet tõmbas Eestis paljusid staazikaid ja ühtlasi nimekaid ajakirjanikke. Samas joonistub vanusekõver välja korrapärased kasvuperioodid. See näitab, et ajakirjandusturul hõivasid teatud põlvkonnad töökohad ajakirjanduses ja jäid seda tööd pikemat aega tegema. Eriti selgesti on seda märgata kahe maailmasõja vahelises eesti ajakirjanduses, kus esialgu leiab noor generatsioon hulganisti töökohti, hiljem on aga tööturg enamasti täis. Sarnane põlvkondade vahetus toimus eesti ajakirjanduses ka alles hiljuti seoses turumajandusele üleminekuga. Näiteks 1988. aastal töötas 3 alla 24aastast
annaabi.ee 
