Vetikate tähtsus 8 klass 2006 1 · Vetikad on veekogudes enamiku toiduahelate esimeseks lüliks. · Vetikad osalevad veekogude gaasivahetuses, sest fotosünteesi käigus tarbivad nad süsi- happegaasi ja rikastavad vett hapnikuga. · Hapnikku vajavad vetikad hingamiseks. · Vetikad on esimese orgaanilise aine tootjad. · Vetikad on toiduks paljudele vees elavatele selgrootutele loomadele. 2 3 · Vetikate liigne vohamine halvendab teiste organismide elutingimusi. · Vetikate ajutine vohamine veekogus, mida nimetatakse veeõitsenguks, on kahjulik nähtus. · Vetikad, kelle jaoks tekkisid soodsad elutingimused, hakkavad massiliselt paljunema. · Veeõitsengut soodustab inimene, lastes halvasti puhastatud olme- ja reovetel veekogudesse voolata. 4 · Veeõitsenguga kaasneb kalade ja teiste veeloomade hukkumine, sest suure hulga taimede lagunemise...
Erinevused:Vetikat toestab ümbritsev vesi-taime vars. Fotosünteesib tallus, taimel leht.| omavahel väikesteks rühmadeks või suuremateks niitideks. Suurus 0,008¼0,015 mm.|klorella- Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. Klorella on üherakuline rohevetikas, võib elada väga erinevates kasvupaikades nii Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad veekogudes kui ka maismaal. Veekogudest esineb ta sagedamini väikestes tiikides ja omavahel väikesteks rühmadeks või suuremateks niitideks. Suurus 0,008¼0,015 mm.|klorella- loikudes, maismaal võib teda leiduda nii maapinnal kui ka mulla pindmises kihis, kus on veidigi Klorella on üherakuline rohevetikas, võib elada väga erinevates kasvupaikades nii valgust
Klorella (Chlorella) Klorella on üherakuline rohevetikas, võib elada väga erinevates kasvupaikades nii veekogudes kui ka maismaal. Veekogudest esineb ta sagedamini väikestes tiikides ja loikudes, maismaal võib teda leiduda nii maapinnal kui ka mulla pindmises kihis, kus on veidigi valgust. Klorellat võib kohata puude mahlaniredes, kuid seal ei ole ta nii tavaline kui üks teine rohevetiktaim pleurokokk. Klorella omapäraks on veel sagedane sümbioosis elamine mitmesuguste selgrootute loomadega. Mõnikord elab klorellataimi selgrootutes nii palju,
ühe või väheste lähedaste puuliikidega leht- või okaspuude seast, teised moodustavad mükoriisasid nii okas-kui ka lehtpuudega. • Seos mõne konkreetse puuliigiga avaldub ilmekalt juba mitme riisika eestikeelses nimetuses, näiteks kuuse(Lactarius deterrimus)-, männi(Lactarius rufus)-,lepa(Lactarius lilacinus)-,kaseriisikas(Lactarius torminosus). Levik • Enamik riisikaid kasvab kuivades või keskmiste niiskustingimustega kasvupaikades (Kalamees 1980a). • Osa liike vajab kasvamiseks lubjarikkaid muldi, olles seetõttu levinud Lääne- ja Põhja-Eestis ning meie saartel ja laidudel, eriti loo-ja sürjametsades, osalt ka salumetsades. • Eesti looduslike tingimuste mitmekesisus boreaalsete ja nemoraalsete kasvupaikade ristumise tõttu meie alal võimaldab siin kasvada nii põhjapoolsetel boreaalsetel kui ka lõunapoolsetel nemoraalsetel riisikaliikidel. Seetõttu võib tulevikus
Lehtedest saab pruuni ja rohelist lõngavärvi. (Kui kartulite sekka keldris segada pihlakalehti, siis ei lähe need nii kergesti mädanema).Pihlakale annab kibedama maigu sorbiinhape. Marjadest tehakse keediseid, kompotte, mahlu , veine. Marjad leevendavad vitamiinipuudust, soodustavad neerude tegevust ning aitavad köha ja kõhuvalu vastu. 19) Porss (Myrica gale) Harilik porss(põõsas) kasvab Eestis mandri lääneosas ja saartel(kasvab masssiliselt soodes ja teistes märgades kasvupaikades). Tavaliselt sirgub 1m kõrguseks. Okste küljes on piklikud lehed, lehte hõõrudes lööb ninna väga vürtsikas lõhn. Õitseb varakevadel enne lehtede ilmumist. Õied väga väikesed, viljad valmivad suve lõpul(meenutavad väiskeid käbisid) Porssi on sageli ksutatud lutikate, täide ja kirpude tõrjeks(keedeti ja keeduveega pesti). Porssi on kasutatud õlle maitsestajana(hakkas ka kiiremini pähe). Kasutatud ka likööride ja teiste alkohoolsete jookide maitsestamisel.
annaabi.ee 
