kevadel lühemat aega. Seegi tähelepanek näib tänapäeva teadmiste valgel paika pidavat. Lõppeb ju mahlajooks siis, kui kase pungad on puhkenud. Mida jahedam on kevad, seda hiljem pungad puhkevad. Veel arvas vanarahvas, et kõige magusamat mahla annab künkal kasvav vana kask. Ka see tähelepanek võib olla paikapidav, sest kuivemal maal suruvad juured tüvesse suhteliselt vähe vett. Mida jämedam ja seega vanem on kask, seda rohkem on tüvesse talletunud suhkruid. Seega on kuivemal kasvupaigal asuva jämedama kase mahl magusam kui märjemal kasvupaigal kasvava peeneema kase oma. Enamus kogutud kasemahlast joodi ära kohe kevadel. Siiski säilitati suur osa sellest vähemalt heinaajani juunikuus. Säilitamiseks pandi kasemahl keldrisse ning puistati mahla siise ka vahel leivakoorukesi. Mahl läks kergelt käärima ning oli heinaajal suurepärane janukustutaja. Vahtramahl on kasemahlast keskmiselt ligi 3 korda magusam. Ka seda koguti peamiselt kodulähedastelt puudelt
Põõsale annavad alguses tooni lillakasroosad õiepungad. Puhkenud valged õied on heleroosa varjundi ja tugeva lõhnaga. Soojal kevadel hakkab põõsas õitsema mai lõpul ning teed seda kaua rikkalikult. Lääne-Euroopas tuntakse sorti 'Beauty of Moscow' nime all. Omapärane, kuid väga vähe levinud on esimene helekollaste lõhnavate õitega sirelisort 'Primrose', mis on saadud juba 1949. aastal. Põõsas on eriti ilus puhkemise aegu, kuumal kevadel pleekuvad õied päiksepaistelisel kasvupaigal kiiresti valgeks. Kollasekirjude lehtedeta 'Aucubaefolia' on silmatorkavalt kena lehestikuga, kuid sisemaal õrnuke. See sort sobib Lääne-Eestisse, saartele ja linna soojemasse mikrokliimasse (Sander, 2011). 4.21.2. Kirjeldus Eesti kasvab enamasti põõsana, kui Läänemaades kujundatakse tüvipuuks. Õiepöörised kujunevad eelmise aasta võrsete külgpungadest, seetõttu ei õitse tugevasti kärbitud sirel kuigi rikkalikult (Tuulik et al, 2012).
annaabi.ee 
