lund ja oksad murduksid selle raskuse all. Arenguetapid taime elus. Rakkude kasvu, arengu ja vananemise alusel eristatakse taime arengujärke: embrüonaalne e looteline; juveniilne e noorusjärk; matuurne e täiskasvanujärk; seniilne e raukusjärk. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Taimeorgani liikumine – aktiivne asendimuutus ruumis. Taimeorganite liigutuste tüübid: tropismid, nastid, endogeensed liikumised. Liikumismehhanismi järgi: kasvuliikumised, turgorliikumised. Tropismid, geo,. enamasti kasvuliikumised. Oluline on ärritaja suund. liikumise määrab kindlasuunaline ärriti. Suund oluline. Foto – valgus. Võrsed kasvavad ülespoole, juur areneb allapoole (vastaspoolel). Geotroopse mehhanismi tõttu. Kemotropism – keemilise aine suhtes reaktsioon. Veslahusena v gaasina. Parasiittaimedel Tigmotropism – tingitud puudutustest. Iminapad. Termotropism - Kõverdatud soojusallika suunas (võrsed).
On näidatud, et koleoptüüli tipus sünteesitud IAA lateraalse transpordi tõttu varjuküljele on seal IAA kontsentratsioon suurem, kasv kiirem ja toimub koleoptüüli paindumine valguse poole. Väiksem IAA mõju kasvule valgustatud küljel võib olla tingitud ka kasvuinhibiitorite suuremast kontsentratsioonist ja IAA lagunemisest valguse toimel. Sinise valguse retseptoriks on kromofoorina flavoproteiine sisaldavad fototropiinid. Gravitropism Kasvuliikumised mis on tingitud maa külgetõmbejõust. Positiivne gravitropism esineb juurtel, negatiivne võrsetel. Kasv võib olla horisontaalne nagu näiteks risoomidel, sel juhul on tegemist diagravitropismiga. Kasv võib toimuda teatud nurga all nagu näiteks teise astme juurtel või külgvõrsetel, sel juhul kõneldakse plagiotropismist. Juurtes on maa külgetõmmet tajuvaks piirkonnaks juurekübara tärklisterasid e amüloplaste sisaldavad rakud – statotsüüdid. Raskusjõu mõjul statotsüütides
rohkemast diferentseerumisest, mistõttu diferentseerunud rakud hakkavad mõjutama embrüonaalses faasis olevaid rakke. Seniilne arengufaas taime loomulik areng lõpeb selle faasiga. Kasvuainete (tsütokiinid, auksiinid, giberelliinid) taseme langus põhjustab taimekasvu seisaku. Suurenevad taimekasvu pärssivad taimehormoonid (abtsiishape, fenoolsed ühendid, etüleen) ning lõpuks taim sureb. 13. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Tropismid enamasti kasvuliikumised. Oluline on ärritaja suund Nastid enamasti turgorliikumised. Suund pole oluline. Tropismid: 1 Fototropism ärritiks valgus. Taim kasvab valguse poole. Osad juured reageerivad negatiivselt (ärritist eemale) 2 Geotropism taime reaktsioon raskuskiirendusele. Idujuur suundub alati allapoole. Iduvarrel on negatiivne geotropism. Ka enamik külgjuuri on ageotroopsed. Leinavormi puhul on ka tegu geotropismiga.