Tegemist on arvestusliku rahaga. Raha peab ringluses olema parasjagu, ei tohi olla liiga palju, sest hakkab majandus pidurdama läbi inflatsiooni või ei ole lihtsalt millestki finantseerida riigi majandustegevust. Kuna kohustuslik reserv on protsendimäär kaasatud vahenditest siis on keskpangal ülevaade kui palju kommertspank on ressursse kaasanud ning kui palju on tema potentsiaalne võimalus välja anda laenusid. Rahakordaja näitaja – esialgse kaasatud vahendi kasvukordajat. Kohustusliku reservi pöördväärtus – rahakordaja väärtus. Ideaalseks rahakordajaks nim sellist rahakordajat, mis iseloomustabki kohustusliku reservi pöördväärtuseks. Kuna pankadel on vastavalt seadusele või oma põhikirjale kohustus või õigus luua ka täiendavaid reserve, siis rahakordajat, mis lisaks võtab arvesse ka viimati nimetatud, nimetatakse tegelikuks rahakordajaks. Raha pakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja vastupidi ning see võimaldab
sularaha. Kekspank on kehtestanud kohustusliku reservi määra, mis näitab kui suure osa kaastatud rahalistest vahenditest peab kommertspank reaalselt keskpangas hoidma. Kommertspank ei saa kogu kaasatud resurssi laenuna välja laenata. Kuna kohustulik reserv on protsendimäär kaasatud vahenditest siis on keskpangal ülevaade, kui palju on kommertspank resursse kaasanud ning kui palju on tema potentsiaalne võimalus välja anda laenusid. Rahakordaja näitab esialgse kaasatud vahendi kasvukordajat ehk palju kommertspank suurendab esialgset kaasatud vahendit. Rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus. Ideaalseks rahakordajaks nimetatakse sellist rahakordajat, mis iseloomustabki kohustusliku reservi pöörväärtust. Kuna pankadel on vastavalt seadusele või oma põhikirjale kohustus või õigus luua ka täiendavaid reserve, siis rahakordajat, mis lisaks võtab arvesse ka viimati nimetatud, nimetatakse tegelikuks rahakordajaks
annaabi.ee 
