kasvavat elanikkonda. Ökosüsteemid on üha ebastabiilsemad inimese poolt kasutusele võetud tehnika tõttu, mis ökosüsteeme mõjutavad. Eluvajalike keskkonnatingimuste ja loodusvarade säilimine oleneb inimtegevusest. Riigid ja rahvad peavad olema ühtedel ökoloogilistel seisukohtadel, et ohtlikke olukordi ära hoida. Teravamad looduskasutuse ja keskkonnakaitseprobleemid kaasajal: 1. Maailma üha kasvava rahvastiku toitlustamine. Taimede kasvukohategurite optimeerimine, kultuuristavate alade ja neil kasvatavate taimekultuuride otstarbekas valik, kadude vähendamine kultuurtaimede koristamisel. 2. Loodusvarade ratsionaalne kasutamine. Taastumatute ressursside ökonoomne ja kompleksne kasutamine ja taastuvate loodusvarade selline majandamine, mis tagab varude pideva uuenemise. 3. Võitlus keskkonna saastamise vastu. Seda ainevahetus- ja tootmisjääkidega ning muude ainetega, mis reostavad õhku, vett
Globaalökoloogia e. biosfääri ökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi (megaökosüsteemi) elukeskkonnana. Gradient ökotoobi või koosluse mingi tunnuse muutlikkuse rida. Gradientanalüüs (ordinatsioon) meetodite kogum, mille eesmärk on tuvastada populatsioonide või taimekoosluste karakterisikute seas keskkonnateguritega. Otsese g-i puhul reastatakse (ordineeritakse) liigid või kooslused kasvukohategurite mõõmise tulemuse alusel; kaudse g-i puhul reastatakse nad indeksite järgi, mis väljendavad kas nende asendit vaadeldava gradiendi piires või nende omavahelisi sarnasussuhteid. Habitaat autökoloogias sama, mis elupaik. Haljastus kultuurmaistu looduslik või inimtekkeline taimkate, mis toimib keskkonnakaitseliselt ja esteetiliselt. Eristatakse asula-, tööstus-, kalda- ja teeäärset haljastust. Haljasvöönd e
Samuti toimub pidev veetaseme muutumine. Kui me aga vaatleksime ökosüsteemi, siis saaksime lisaks vaadelda ka ainete migratsiooni ühe koosluse piiridest teise koosluse piiridesse. Üheks meetodiks, kuidas uurida koosluste jaotumist ruumis, on gradientanalüüs. Gradientanalüüs meetodite kogum, mille eesmärk on tuvastada populatsioonide või taimekoosluste karakteristikute seos keskkonnateguritega. Otsese gradientanalüüsi korral reastatakse (ordineeritakse) liigid või kooslused kasvukohategurite mõõtmise tulemuse alusel; kaudse gradientanalüüsi puhul reastatakse nad indeksite järgi, mis väljendavad kas nende asendit vaadeldava gradiendi piires või nende omavahelisi sarnasussuhteid. Gradient ökotoobi või koosluse mingi tunnuse muutlikkuse rida. Ordinatsioon tunnuste (r-analüüs) või objektide järjestamine (Q-analüüs) nende muutlikkust kirjeldavaid telgi pidi. Olenevalt telgede arvust võib ordinatsioon olla ühe- või mitmemõõtmeline. Sellest
annaabi.ee 
