Hfq, H-NS, HU, IciA, Lrp ja StpA. Statsionaarse faasi rakkudes tõuseb 3 valgu (CbpA, Dps ja IHF) hulk. Kuna enamus neist valkudest mõjutavad transkriptsiooni aktivatsiooni kas siis positiivselt või negatiivselt, võimaldab nende valkude rakusisese hulga kasvufaasist sõltuv muutumine moduleerida paljude geenide transkriptsioonitaset vastavalt rakkude kasvukiirusele. Järgmises peatükis tulebki täpsemalt juttu geeniregulatsioonist rakkude erinevatel kasvukiirustel. 31 8. Stress. Rakkude kasvukiiruse muutustega kaasnevad füsioloogilised muutused ning geeniregulatsioon Alati, kui bakterite paljunemine on takistatud kas toitainete nappuse või ebasobivate keskkonna füüsikalis- keemiliste parameetrite tõttu (kõrvalekalded optimaalsest temperatuurist, pH-st, osmolaarsusest, hapnikuga varustatusest, jne.), tekitab see neile stressi. Põhiline bakterite kasvu piirav tegur on toitainete nappus.
replikatsioon lõpuni. Samas on pärsitud replikatsiooni initsiatsioon. Cephalexiini lisamisega on võimalik blokeerida rakkude jagunemine. Sõltuvalt sellest, kas replikatsiooni initsiatsioon toimus kõigilt oriC-delt või mitte, on pärast replikatsiooni lõpuni jõudmist (runout replication) rakus paaris või paaritu arv genoomi ekvivalente. Paaritu arv viitab DNA replikatsiooni asünkroonsusele. DnaA tase rakus 1) Totaalne rakusisene DnaA tase hoitakse erinevatel kasvukiirustel konstantsena. dnaA geeni ekspressioonitase tõuseb, kui rakkude kasvukiirus suureneb. Aeglasemalt kasvavates toitainete vaeguses olevates rakkudes suureneb ppGpp hulk, mis viib transkriptsioonitaseme dnaA promootoritelt alla. 2) DnaA valgu puhul on kirjeldatud autoregulatsioon. dnaA geenil on 2 promootorit ning nende vahel on DnaA seondumise järjestus. DnaA seondumine sellele järjestusele represseerib transkriptsiooni 1p promootorilt.