LOENG 4.02.2010 EESTI KLIIMA Eestit mõjutab Läänemeri ja Atlandi Ookeani kirde osa, Põhjajää meri, suur Ida- euroopa tasandik (meie asume loode osas) Mereline kliima üle kontinentaalseks Suurt mõju avaldab ka tsüklonite liikumine Suured veekogud Need ühtlustavad suve ja talve temperatuuri(t°;temp.) Ja Golfi hoovus.(talv pehme-suved mõõdukad) Kliima väga tihti muutub Taime kasvu seisu koha pealt soodustavad kasvuintensiivsust: -soojus reziimi iseloomustab näitajad on: *efektiivsed t° (üle +5°C ulatuvad t°; min +5°C) (taimed kasvavad ja arenevad selles +5°C kõrgemas t°) *Efektiivseks üle 5C temp. nimetame ööpäeva keskmist temp., millest on lahutatud 5C. *Kõik mis on üle 5C on taimedele kasulik. *kui me üksikute päevade, efektiivsed temp. liidame saame efektiivsete temp. , mis ületavad 10C Sügis- alguseks on see kui suvi lõppeb.
Näide. Kui vasika kehamass 1. mail oli 65 kg ja 31.mail 82 kg, siis tema absoluutne juurdekasv on: A= Wt W0=83-65=17 kg ning ööpäevane juurdekasv=17:31=0,548 kg ehk 548 g. Tavaliselt määratakse absoluutset juurdekasvu sünnist kontrollpäevani (kaalumise päevani), aastas, kuus või ööpäevas. Ööpäevast juurdekasvu väljendatakse grammides ja teistel perioodidel kilogrammides. Erinevate ajaperioodide ööpäevaste massi-iivete võrdlemine näitab kasvukiirust e. kasvuintensiivsust. 23 VEISEKASVATUS Kasvukiirust kasutatakse nii majanduslikus analüüsis kui ka teaduslikus töös. Selle kaudu arvestatakse söödatasuvust s.o. söödakulu 1 kg massi-iibe kohta. Suhteline juurdekasv ehk massi-iive (K) näitab mingi teatud ajaperioodi absoluutse massi-iibe (Wt W0) suhet ja perioodi alguse kehamassi keskmisesse (W0) (%). (Wt - W0 ) K= 100 W0 Näide