Südametöö ja vererõhu regulatsioon Süda paikneb mediastinum’s ning on ümbritsetud 2-kihilise perikardiga – fibroosne perikard eraldab südant kopsudest ja diafragmast ning 2-kihiline seroosne perikard ümbritseb südant vahetult. Perikard on kinnitunud diafragma külge ja hoiab südame tippu paigal (hoiab ka ära südame liigse paisumise verega täitumisel). Südame sein on 3-kihiline: endokard (ühekihiline entodeel, mille all on sidekoe kiht; katab kambreid ja klappe), müokard (kardiomüotsüüdid, võimelised genereerima AP), epikard (mesoteliaalsed rakud, mis moodustavad seroosse perikardi vistseraalse lestme). Müokardi lihaskiud on formeerunud erineva kuluga osadeks, eriti vatsakestes: longitudinaalsed (välimine), ringikujulised, põikisuunas (seesmine). Veri täidab oma ülesandeid pidevalt ringluses olles (vormelemendid, hormoonid, temp.). Liikumapanevaks pumbaks on süda. Südamel on parem ja vasak pool – 2 lihaselist õõneselundit, millel on k...
päevane lüpsi- ehk laktatsiooniperiood. · Uuele laktatsioonile peaks eelnema umbes 60 päeva kinnisperioodi, mil lehm piima ei anna. · Seega oleks normaalse tsükli kestvus laktatsioonist laktatsioonini 365 päeva ehk üks aasta. · Teatud põhjustel ei õnnestu sellisest rütmi alati tagada. · Osades maades võivad laktatsiooni ja kinnisperioodi soovituslikud pikkused erineda · Laktatsioon käivitub prolaktiinist, glükokortikoididest, östradioolist, kasvuhormoonist ja progesteroonist tingitud hormonaalse mõjutuse toimel. · Keskne roll selles on prolaktiinil, mida eritab ajuripats. · Ilma prolaktiinita piimasünteesi udaras ei toimu · Samade hormoonide koostis ja hulk määrab ka lehma kinnijäämise. · Siis käivitub alveoolide taandarenemine, näärmesagarikud muutuvad rudimentideks ja piimanäärmes säilivad esialgsel kujul vaid viimasüsteemi suuremad osad.