Mahler väidab, et sel ajal last psühholoogiliselt veel olemas ei ole. Beebi on keskendunud iseenda vajadustele. Hooldajat jälgib ta küll uudishimulikult ja pingsalt, aga ei ilmuta tema suhtes veel mingit kiindumust. Normaalne autism ei tähenda lapse kapseldumist oma suletud maailma, vaid ta jälgib algusest peale oma ümbruses toimuvat vägagi aktiivselt. Paraku ei mõista ta veel, mida kõik nähtu tähendab, tema tähelepanekutel puudub sisu. Lapse järgmist kasvuetappi (2.-5. elukuu) kutsutakse sümbiootiliseks perioodiks. Beebi hakkab end hoidjaga üheks pidama ega suuda ennast välismaailmast eristada. Ta hindab kõike iseenda kaudu: kui temal on kõik korras, võib kogu maailmaga rahul. Samuti kehtib see ka vastupidi: kui tal on näljast või väsimusest põhjustatud paha tunne, on tema halb ja hoidjagi on paha. Seega suudab laps teha vahet heal ja halval enesetundel. Beebi vajaduste eest
klassist saab selle õpilane. Ülaastme klassides õpetavad aineõpetajad. Noorte iseseisvumist toetavad erinevad ühsikonda tutvustavad laagrid ja praktikumid. Kunstiajaloo programmis on ka kultuurimatk välismaale. Iga 12.klassi õpilane teeb vabal valikul lõputöö, mis koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Terve klass koos valmistab lõputööna ette ulatusliku näidendi. Waldorf-meetod vaatleb õpilast tema arengus, püüdes vastata küsimusele, missugust kasvuetappi ta parajasti läbib, missuguseid impulsse ta sel perioodil vajab, mille suhtes on ta vastuvõtlik ja kuidas on vastaval arenguetapil võimalik hilisemale alust panna. Õppeaine ainus ülesanne ei ole teadmiste andmine, vaid eelkõige õpilase arengu toetamine. 12.aasta vältel õpitavad õppeained Baaskirjaoskuse arendamine Emakeel - rääkimise harjutamine, keele väärtustamine, kodumaise kirjandusega tutvumine