peaksid hõlmama kogu vaba vee ala. Heades tingimustes (vähke söödetakse, röövloomade arvukust hoitakse kontrolli all ja varjepaiku on külluses) on peamiseks ohuks liiga tiheda ja seetõttu kääbustunud karja tekkimine. Kui asurkonna stabiliseerumise järel on hilissuvistes saakides vaid 5-10 % üle 10 cm isendeid, on kari kääbustumas. Intensiivse väikeste vähkide väljapüügiga harvendamiseks ja asustusmaterjalina müümiseks saab järelejäänud vähkide kasvueeldusi parandada. Välja tuleb püüda sel juhul just väiksemaid vähke. Asustusvähid võivad luua vähikasvatajale olulise tulubaasi. Vähi arvukust tiigis võib hinnata näiteks märgistamise-tagasipüügi meetodi abil.Vähid märgistatakse sabauime sisse sälgu lõikamise abil. Märgistatud vähid lastakse tagasi tiiki ja suve jooksul jälgitakse nende osatähtsust saagis. Teades märgistatud vähkide arvu ja tagasipüütud märgistatud vähkide
peaksid hõlmama kogu vaba vee ala. Heades tingimustes (vähke söödetakse, röövloomade arvukust hoitakse kontrolli all ja varjepaiku on külluses) on peamiseks ohuks liiga tiheda ja seetõttu kääbustunud karja tekkimine. Kui asurkonna stabiliseerumise järel on hilissuvistes saakides vaid 5-10 % üle 10 cm isendeid, on kari kääbustumas. Intensiivse väikeste vähkide väljapüügiga harvendamiseks ja asustusmaterjalina müümiseks saab järelejäänud vähkide kasvueeldusi parandada. Välja tuleb püüda sel juhul just väiksemaid vähke. Asustusvähid võivad luua vähikasvatajale olulise tulubaasi. Vähi arvukust tiigis võib hinnata näiteks märgistamise-tagasipüügi meetodi abil. Vähid märgistatakse sabauime sisse sälgu lõikamise abil. Märgistatud vähid lastakse tagasi tiiki ja suve jooksul jälgitakse nende osatähtsust saagis. Teades märgistatud vähkide arvu ja tagasipüütud märgistatud vähkide protsenti kogu saagis saab arvutada