õnnelikumaks. Vastupidi: hoopis õnn on see, mis meid ilusaks teeb! Õnnelikud inimesed sätivad end paremini kui õnnetud, neil on parem karisma ning nad mõjuvad teiste jaoks atraktiivsemalt.“ 4. Mida vanemaks me saame, seda õnnelikumad me oleme. Siegfried Trebuch kirjutab: „Vanuse lisandudes muutume aina õnnelikumaks, ja kõige õnnelikum vanus on 65-70 aastat! Oleks Te seda arvanud? Vastupidiselt laialt levinud arvamusele pole mitte kasvuealised ega 20-ndates aastates noored õnnelikumad kui vanad inimesed, vaid täpselt vastupidi: kõige õnnelikumad on just vanad inimesed. Vananedes meie õnne- ja heaolutunne suurenevad. Õnneuuringud väidavad, et meie heaolutunne on senisest suurem mitte ainult täna, vaid tulevikus oleme veelgi paremad ja õnnelikumad kui me seda hetkel juba oleme.“ Seda nimetab Trebuch heaks uudiseks ja konstateerib: „Niipalju siis hirmust vananemise eest.“. Tema
keha melatoniini, hormooni, mis aitab reguleerida unetsüklit. Päeval toodab keha serotoniini. Ideaalis võiks inimene magama minna koos päikeseloojanguga ja ärgata päikese tõusuga. Inimene on nagu masin, mis on häälestatud naturaalse päikesevalgusega(Egle blogi 2014 kehakeel.ee, 30.04.2015). 1.4 Noorte uni Uni on oluline just kasvueas noortele, eriti vanuses 12 – 18 aastat. Selles vanuses aitab uni eritada rohkem erituvad une ajal kasvuhormoonid, mistõttu vajavad kasvuealised ja sportlased rohkem puhkust. 5 2. KUIDAS SAAVUTADA HEA UNI? 2.1 Millele tähelepanu pöörata? a) 8 tundi und – see on magamise normaalaeg. Selle aja jooksul suudab aju ja keha kõik vajalikud protsessid läbi viia. Alla kaheksa tunni magamine võib tekitada nädalavahetusel soovi järgi magada ning pikaaegne unevõlg häirib raskelt keskendumisvõimet.
annaabi.ee 
