valmistada. Perekond paju Rahvameditsiinis tuntakse paju eelkõige kui palavikku alandavat, haavu parandavat ning reuma- ja podagravastast vahendit, mis leevendab põletikest tingitud valu ning toimib kõhu-lahtisuse vastu. Keedist tarvitati ka reumaatiliste valude, bronhiidi ja läkaköha vastu, samuti kopsu-, soole- ja põieverejooksu puhul. Pajukoor läks käiku ka rästikuhammustuse korral. Kogutakse koort: Eestis kasvavailt punapajult, härmpajult ja rabedalt remmelgalt. Perekond paju Pajust aspiriinini. Ühe Euroopa autoriteetsema droogikäsiraamatu järgi on pajukoor näidustatud valude vähenda-miseks selja alaosas ning osteoartriitide ja reu-maatiliste vaevuste sümptomaatiliseks raviks (jpm. täpsemalt referaadis). Punapaju Harilik pihlakas
(3) < Kolga-Jaani, Soosaare v.]. Vanarahvas on pajule omistanud suisa müstilist väge. Iseäralik võim arvati olevat isegi paju varjul: Hambavalu vaikistuseks tuleb kuuvalgel ööl kolm kord peoga paiu puu varju võtta hamba pääle panna siis jäävad hamba valu tagasi. Ka kolm korda kuuvalgus võttes aitava ka [RKM II 13, 557 (169) < Viljandi v. J. Kala (1947)]. Pajukoort kui Euroopas tunnustatud droogi saadakse eri liiki pajudelt, teiste seas ka Eestis kasvavailt punapajult, härmpajult ja rabedalt remmelgalt. Kvaliteetne droog tohib sisaldada kuni 3% võrseid diameetriga üle 10 mm, kuni 2% muid võõrlisandeid, kuni 11% niiskust ning selle tuhastamisel ei tohi üldtuhasisaldus ületada 10%. Pajukoort kogutakse kevadel mahlade suurima liikumise ajal, mil koor on lahti. Droog kujutab endast 2530 cm pikkusi torukesi või pooltorukesi, mis võetakse oksalt ringlõigete ja neid ühendava pikilõike abil. Kuivatatakse hea tuuletõmbusega ruumis
annaabi.ee 
