vanemate arvates liiga palju.Väljaspool abielu sündinud laste hukkamine oli Euroopas ja Ameerikas levinud kuni uusajani.16.sajandini karistati selle eest harva või kergelt.Eriti karmide meetmete kasutamisele laste kasvatamisel kutsuti üles Vene ühiskonnas, mida iseloomustas range hierarhilisus monarhist pärisorjani, iga võimutasand nõudis alumiste tasandite esindajatelt äärmuslikku allumist.Laste peksmine kuulus põhilisse kasvatusvahendite arsenali.Isegi paljud haritud inimesed kiitsid laste peksmise heaks.Näiteks helilooja Beethoven kasutas õpilasi õpetades peksu.Ka Nõukogude ühiskonnas esines laste kehalist karistamist,arvatavasti kodus tunduvalt rohkem kui koolis.Kuid veel 1960-ndatel, usutavasti hiljemgi, tuli laste kehalist karistamist ette ka koolis.Lapseea iseärasuste ignoreerimist ja laste räiget ekspluateerimist hakati kritiseerima ning nende õigustele tähelepanu juhtima alles 19.sajandi teisel poolel
Sellest lähtudes tuleks ka aktsentueerituse kontseptsiooni hinnata ilma absolutiseerimata kui karkassi, mis võimaldab koguda ja üldistada praktilist kogemust. Korduvalt on rõhutatud, et psühhopaatiliste isiksuste gruppe ei tohi pidada üksteisest täpselt piiritletud gnoseoloogilisteks ühikuteks. Selles valdkonnas kohtab peaaegu alati üleminekuvorme ning erinevate tüüpide joonte segunemist. Seda tuleb arvestada ka aktsentueeritud iseloomutüübituvastamisel ja kasvatusvahendite valikul. Kokkuvõttes saab kasvatustöös edu olla ainult siis, kui selle korraldamisel arvestatakse iga nooruki individuaalsust ning tema nõrku ja tugevaid külgi. 19.küsimus Psühhoanalüütiline kriminaalse käitumise käsitlus ja isiksuse struktuur(S.Freud) Psühhoanalüüs kujutab endast isiksuse kontseptsiooni,raviviisi ja ühiskonna- ning kultuurifilosoofiat.Psühhoanalüütiline
annaabi.ee 
