ootamatuid takistusi. Lisaks tuleb õpetajasl klassiga tööks valmistumisel formuleerida 5-8 põhjendatud käitumisreeglit, mis on kooskõlas kooli üldiste eeskirjadega. Reeglite tutvustamisel õpilastele on soovitatav rõhutada positiivseid asjaolusid, mis nende järgimisega kaasnevad. Käitumisreeglite parema omaksvõtmise kindlustamiseks on vahel otstarbekas kaasata õpilased nende väljatöötamisse. Samas näitab praktika, et autoriteetsed õpetajad saavutavad paremaid kasvatustulemusi, kui nad kehtestavad klassile käitumisreeglid ilma läbirääkimiseta, kuid püüavad nendest kinnipidamise nõuetes olla mõistvad, õiglased ja järjekindlad. Klassi käitumiskorra juurutamine ja distsipliini alalhoidmine klassis. Normaalse klassidistsipliini kindlustamise seisukohast on otsustava tähtsusega õppeaasta algus. Sel perioodilon õpetajal otstarbekas teha isegi mööndusi läbivõetava materjali ja metoodite
tugevamini mõjutavaks sotsiaalseks faktoriks on arvatavasti perekond. Enamasti kirjeldatakse perekonna sotsialiseerivat mõju lastele, nende kohtlemisena armastuse-vaenulikuse ja ranguse-kõikelubavuse skaaladel. Praktika näitab, et üldjuhul on laste arengule kõige negatiivsema mõjuga äärmuslikud kasvatusstiilid, kus kombineeruvad ülemäärane vanemlik armastus ja rangus või liberaalsus või suur vaenulikkus ülemäärase ranguse või liberaalsusega. Kõige paremaid kasvatustulemusi annab tavaliselt keskmisest suurema vanemliku armastuse ja mõõduka nõudlikkuse kombineerumine. Autoriteetsed vanemad on edukamad sotsialiseerijad kui autoritaarsed. Õpilaste klassisisesed saatuslikud grupeeringud (edukuse, jõukuse jt. tunnuste alusel) hakkavad moodustuma murdeeas ja püsivad tavaliselt keskkooli lõpuni. Õpilasgruppide ja sõprusringide olemasolu klassides on normaalne nähtus ning neis tuleb näha pigem tuge kui takistust kasvatustöö korraldamiseks.
annaabi.ee 
