tasandil) Arenemine järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne Mõisted Sotsialisatsioon on protsess, mille käigus saab üksik indiviidist ühiskonna teovõimeline liige interaktsiooni käigus. Kasvamine on kasvatuse objekt ja eesmärk Kasvatustegevus on kasvatustingimuste teadlik tekitamine Kasvamise ja kasvatuse mõisted on osaliselt kattuvad Mõtisklemiseks Inimlik kasvamine on oma olemuselt eesmärgipärane protsess. Kasvamise eesmärk kõigile inimestele ühise liigiolemuse saavutamine; - mõnele inimesele omaste isikupäraste joonte saavutamine. Käitumine vastavalt lapse eale jonnimine kolme aastaselt ja jonnimine üheksa aastaselt Tooge näiteid! Küpsemine tähendab ka sisemiste jõudude arendamist, mis võimaldavad meil
Suure viisiku kontseptsioon. Analüüsides ja üldistades suurt hulka erinevaid isiksuse tunnusjoonte mõõtmisi, on jõutud järeldusele, et enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile, mis kujutavadki endast isiksuse baas-seadumusi. Nendeks on: avatus, kohusetunne/meelekindlus, ekstravertsus, lähedus/seltsivus, neurootilisus 3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad. Teooriate autorid (Bandura, Seligman) rõhutasid sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvatustingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemisel ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Edukogemus loob eduootuse, tsementeerib isiksust, teeb ta kindlamaks, positiivsemaks, stabiilsemaks, kasvab enesega rahulolu. Kujuneda võib ka õpitud abitus, kui inimese heaolu ja saavutused ei sõltu tema tegevusest.