üksikute ainete kaupa, vaid komplektselt, eluliste tegevuste kaudu. Ideaalseks, õppeaineid ühendavaks õppetegevuseks algkooli algastmes peeti kodulugu. Eesti pedagoogikateaduse edasiarendamisele aitas kaasa Tartu Ülikooli pedagoogika õppetooli rajamine. 1920. aastal nimetati selle esimeseks professoriks Peeter Põld, kes oli Eesti rahvusliku kooli rajaja. Eesti õpetajad tutvusid reformpedagoogikaga ulatuslikumalt 1922. aasta suvel esimesel Eesti kasvatusteaduslikul nädalal. Selle korraldaja oli Eesti Õpetajate Liit, esinesid tuntud teadlased Saksa- ja Inglismaalt. Teaduste kiire areng viis õppeprogrammide ülekoormamiseni, tundides ei suudetud programmi mälukohaselt läbi võtta, õpitu unustati ruttu, sest see polnud saanud isiksuse lahutamatuks osaks. Suurem osa õpetajatest jäi lõpuks vanade äraproovitud kasvatusmeetodite juurde. Kergemate süütegude puhul järgnes suuline karistus (märkus,noomitus,laitus),
Essees peaks väljenduma autori probleeminägemise, esitusviisi ja keelekasutuse isikupära. Esseed võivad olla kirjutaja taotlustelt või õppejõu poolt esitatavatelt nõuetelt nii sisult kui teostuselt mõneti erinevad. Nii võib essee olla: · autori isikupärast vaatenurka esitav tekst, milles on kesksel kohal kirjutaja nägemus käsiteldavast ainest ja mis ei eelda uurimusliku materjali kasutamist; · vabas vormis teaduslikku laadi mõttearendus kasvatusteaduslikul teemal, milles on kesksel kohal arutlus mingi probleemi üle, arutluse loogika, püüd poolt ja 1 9 vastuargumentidele tuginedes midagi tõestada, allikatele viitamine sõltub nõuetest; · vastus essees püstitatud küsimusele või küsimustele, mis esitatakse argumentidena ja mis toetub teadustekstides esitatud käsitustele või uurimistulemustele. 2.3. Õpimapp ehk portfoolio