kasvatusteaduste õppekavad. Kui üliõpilastöö teema kuulub oma sisult ühte nendest valdkondadest, siis peakski ta olema kasvatusteaduslik, vähemalt esialgsel määratlemisel. Esimesele küsimusele vastates võib probleeme tekkida nn interdistsiplinaarsetes valdkondades. Kas praegu olulist tähendust omavad õppimisega seotud teemad kuuluvad psühholoogiasse või kasvatusteadustesse, see sõltub juba sellest, kuidas määratletakse kasvatusteaduslikku sisulisest. Sisuliselt määrab töö kuulumise kasvatusteaduslike hulka tema ainestik. Mõistagi käsitleb see mingeid probleeme kasvatustegelikkuse nähtuste ja protsesside ääretust mitmekesisusest ja on määratud esmajoones kasvatusteaduslike probleemide eripärast ja nende probleemide lahendamisviisidest. Kui psühholoog uurib õppimise olemust ja kulgu, siis kasvatusteadlane küsib, kas on põhjust ja võimalust teha midagi selleks, et õppimine oleks tõhusam
Pariisis pealt giljotineerimist pealt ja oli rabatud. Ta suhtus eitavalt poliitikasse, igasugune võim kaasinimeste üle oli Tolstoi arvates ebakõlbeline. Tal olid tülid aadlikega, hoidis hinges talurahva poole. Jagas Rosseau vaateid. Ta elas hästi kuid samas tundis piina, et ei elanud nagu talupoeg. 7. Tolstoi pedagoogiline tegevus Ta arvas Jasnaja Poljanas talulaste kooli ja kutsus sinna noori õpetajaid ja õpetas ka ise. Õpetajatöösse kiindus ta tugevasti- luges ise kasvatusteaduslikku kirjandust, asutas käsikirjalise pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana", kirjutas ise õppekirjandust ja finantseeris selle väljaandmist. Pedagoogikas pooldas ta vabakasvatuse põhimõtet: koolis käisid talulapsed, millal tahtsid ja tegelesid sellega, mis huvi pakkus. Õpetaja ülesandeks oli õpetada nii huvitavalt, et lastel tekiks ise tahtmine õppida. Laps ei pea koolist saama niivõrd tarkust kui tundeid ja õigeid emotsioone. Avaldas ka aabitsa. 8
annaabi.ee 
