Nagu kõige muuga, on meil ka kasvatusega seotud ideaalid. Sisimas me teame, millised kasvatajad me tahaksime olla. Kahjuks ei pruugi ideaalid ja tegelikkus alati kokku minna. Meile kirjutatakse ette reeglid, me peame vastame erinevatele ootustele ja töötama nii, et meie kasvatatavad vastaksid ka kellegi seatud ootustele. Kõik lapsed on väga erinevad ja igaühele peab isemoodi lähenema, vastavalt sellele, mida ta vajab. Hirsjärvi ja Huttuneni arvates iseloomustab head kasvatussuhet ennekõike vastastikune austus ja usaldus. Nad peavad ideaalsele kasvatajale vajalike üldiste omaduste otsimist teisejärguliseks. Kuna tugev ja toimiv kasvatussuhe tekib vaid kahe inimese interaktsioonis, ei piisa ainult headest omadustest või tahtejõust, vaid kasvataja peab oma seisuse justkui iga kasvandiku juures eraldi välja teenima. (Hirsjärvi & Huttunen, 2005, lk 46-47) Seega heal suhtel peab olema kahe inimese vahel kannatlikkus, õigustunne ning tagasihoidlikkus
inimest kasvatada? Kasvataja vältimatuteks omadusteks on peale kasvatustahte veel vastavad teadmised ja oskused. Kasvatussuhe Kui kasvataja mõistet soovitakse veelgi piirata, võidakse esile tuua veel üks vaatenurk kasvatajal on kasvandikuga teatud laadi, vanema ja lapse meenutav suhe. 13 Ideaalne kasvataja Ennekõike iseloomustab head kasvatussuhet vastastikune usaldus ja ausus. Kuna tugev ja toimiv kasvatussuhe tekib vaid kahe inimese interaktsioonis, ei piisa heaks kasvatajaks saamiseks üksnes headest omadustest või tahtejõust, vaid kasvataja seisus tuleks otsekui välja teenida iga kasvandiku juures eraldi. Hea kasvataja suudab muuta kasvatuseesmärgid kasvandiku väärtusmaailma osaks, nii et interaktsioonile toetav kasvatus hakkabki üha enam muutuma indiviidi enda poolt juhitavaks kasvuks
annaabi.ee 
