haridust ja õppis muusikat. Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Adam Smithi, Diderot ja Voltaire'iga. Elulugu Pärast "Ühiskondlikust lepingust" (1762) ilmumist hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka kodulinnas Genfis. Tema romaanid on "La Nouvelle Heloise", ühiskonnaprobleeme käsitlev kirjutis "Ühiskondlik leping" ja kasvatusprobleeme käsitlev: "Emil ehk kasvatusest" Suri Pariisi lähistel 1778. Pedagoogilised vaated "Inimene, kes on tervik, väärtus iseeneses, olevus, kes elab pidevas ühtluses ja kooskõlas iseenesega. Inimesed, olge inimlikud! See on esimene kohus; ei ole teist tarkust kui inimlikkus." Inimene kes ei armasta, ei või olla õnnelik. Õigem kui headus on voorus. Ideaali alus loodus. Loodus on inimesed loonud õnnelikuks. Pedagoogilised vaated
Ta püüdis oma töös "Arutlus teaduse ja kunstide üle" vastata küsimusele: Kas teaduse ja kunstide uuendamine aitab kaasa kommete õilistamisele. See kirjutis tõstis ta korraga Prantsusmaa esimeseks sulemeistriks. Peagi ilmus Rousseau teine silmapaistev filosoofiline teos: "Arutlus ebavõrdsuse üle inimeste keskel". See on terav süüdistus kultuurühiskonna vastu. Veel ilmus romaan "La Nouvelle Heloise", ühiskonnaprobleeme käsitlev kirjutis "Ühiskondlik leping" ja kasvatusprobleeme käsitlev: "Emil ehk kasvatusest". Kõik need teosed ilmusid aastate 1761-1762 jooksul ja tõid autorile kaasa üle- euroopalise kuulsuse. Ometi keelustati Prantsusmaal ta teosed ja ta oli sunnitud Inglismaale pagendusse minema. 1770 sai ta loa Pariisi asuda. Pariisis lõpetas Rousseau oma "Pihtimused". Rousseau suri Ermenonville'is Prantsusmaal 2. juulil 1778. 4
annaabi.ee 
