õigused hakkasid välja arenema kaasaja inimõigused. Rahvas peab saama enda kätte poliitilise võimu või seda peab temaga jagama. Kui rahvas leiab, et valitsemine on ebaaus, on tal õigus valitseja võimult kukutada. * usk progressi usuti, et areng jätkub (kõik, mis tuleb või on, on parem, kui see, mis on olnud). * oluline rõhk pandi kasvatusele et uut ühiskonda saavutada, on vaja inimest harida ja kasvatada. Valitses kasvatusoptimism (inimest on võimalik lõputult kasvatada). VOLTAIRE MONTESQUIEU ROUSSEAU valgustatud absolutism konstitutsiooniline vabariik võim lähtub valitseja liit filosoofidega monarhia + võimude rahvast (nad aitavad luua valitsejal lahususe teooria ideaalset ühiskonda) kuningavõimu piirab põhiseadus ja parlament,
Tippajastuks on 1730.-1770. aastad. Valgustuse iseloomulikud jooned: mõistuse ülehindamine, lausa jumaldamine (ja tunnete alahindamine). Domineerisid ratsionaalsus ja kriitilisus, see tähendas seda, et religioosne mõtlemine sekulariseerus/võõrandus. Oli üldine progressiusk, et elu-olu muutub kogu aeg paremaks. Tekkis arenguoptimism, mis moodustas reforminõuete aluse. Tekkis uut tüüpi aja mõistmine: lineaarne aeg (varem oli korduva/tsüklilise aja mõistmine). Tekkis kasvatusoptimism, et koolitus on vajalik ja selle mõju on alati positiivne, veendumus, et ühiskond mõjutab inimesi (kui on õiglane ühiskond on ka inimesed paremad). Saadi aru, et ühiskonda on vaja reformida. Valgustusfilosoofid kritiseerisid eelkõige isevalitsuse, seisusliku ühiskonna ja kirikureligiooni varjukülgi riiklikud ja ühiskondlikud institutsioonid allutati kriitilisele mõtlemisele. Valgustusfilosoofide eesmärgiks oli muuta valitsevat ühiskonnakorraldust nii, et inimestel
annaabi.ee 
