Ta pidi kolima palju. Suri Ermanonville'i mõisas ja maeti Pariisi · Põhimõtted tema põhimõte oli, et mitte mõistus pole esmane kriteerium, vaid headus. Tema põhimõte oli omane loodusrahvaste idealismile. Ta tugines vaadete demokraatiale. Ta umbusaldas teadmisi ja kunste ja arvas, et inimene peab peaks olema lähedal loodusele ja loomulikkusele. Ta on vastu füüsilistele kasvatusmeetoditele. · Looming *esimene filosoofiline essee: `' Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid'' ja teine essee: `'Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest'' * romantilise kallakuga kiriromaan: `' Julie ehk Uus Helöise''(1761) * mahukas traktaat `' Emile ehk kasvatusest'' * `'Ühiskondlik lepitus'' ideaalsed põhiseadused, mis peavad tagama riigile suure vabaduse ja võrdõiguslikkuse
Haridusest Rousseau pidas väga oluliseks kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused. Oma vaated haridusest pani Rousseau paika raamatus Émile poolväljamõeldud töö, mis kirjeldab üksikasjalikult noore Émile'i-nimelise poisi kasvatamist, mis põhineb armastusel ja mõistusel. Rousseau on põhimõtteliselt vastu sellistele kasvatusmeetoditele, mis noore iniese keha ja vaimu jäikadesse ja vägivaldsetesse raamidesse suruvad; ta on kepidistsipliini ja karistuste vastu, kuigi möönab, et sageli harivad hinge ja arendavad keha just raskused ja kannatused, mis tuleb ületada. Nõrk keha nõrgestab ka hinge. Mõistuspärane kasvatus tähendab seda, et arendatakse igale inimesele omaseid loomupäraseid häid kalduvusi ja last kaitstakse ühiskonna kahjulike mõjude eest. Émile'ile ei tooda seega mõistust väljastpoolt sisse,
annaabi.ee 
