Samuti mis mulle selle süsteemi puhul väga ei meeldi on see, et lastel polnud valikut kelleks nad saada tahavad, sest pea kõiki treeniti kas või sunniviisiliselt sõduriteks. Spartas kasvatati lapsi väljaspool kodu ja see nõrgendas kahtlemata perekondlikke sidemeid. Kõik kasvatasid kõigi lapsi. Et kindlasti saada kõige tervemaid, vastupidavamaid ja tugevamaid järglasi, võisid spartalased oma abikaasakohustused üle anda tugevamale ja nooremale kaaskodanikule. Sellisest kasvatusmeetodist võib täiesti aru saada, et kuna eesmärk oli sõdurite treenimine, siis taheti seda ka võimalikult hästi teha. Ei mõeldud aga sellele, et see tõesti nõrgendas tugevalt perekondlikke sidemeid ning see tekitas samuti halba meelt noortes, mis aga ei tule kasvatamisele kasuks jälle. Orjad moodutasid ligi 23 kogu rahvastikust. Neid ei tohtinud keegi vabaks lasta, müüa ega surmata. Peale nende oli veel teisi, kes olid isiklikult vabad, harisid oma maad ja maksid spartalastele maksu
Emile`i leiab oma Sofie matkal olles, kus nad eksinud olid ja ,,juhuslikult" Sofie majja sattusid. Kuid kokku neid veel ei lasta. Alles mõni aeg hiljem, kui on selge, et nad siiski teineteist väärivad ja armastavad saavad nad taas kokku ja Emile viib Sofie naisena koju. Eeskuju, eeskuju!! Ilma selleta ei saavuta te laste juures midagi! William Blanchard ,,Rousseau ja mässumeel" Samas lugedes aga Blanchardi versiooni Rousseau kasvatusmeetodist ja Emile`ist tekivad hoopiski vastakad tunded. Blanchard kirjeldab Rousseaud kui julma ja jõhkrat õpetajat, kes oma õpilase emotsionaalselt nii maatasa võib teha, et ka õpilane sellest ise teadlik pole. Samas on ta nõus, et paljud ideed, mis ,,Emile`i" esmakordsel avaldamisel tugevat vastukaja tekitasid, näiteks suhtumine religiooni, nõue, et emad imetaksid oma lapsi, mitte ammed, et lapsed vabastataks mähkmetest, et lapsed ei mõtle nagu täiskasvanud ja seetõttu tuleb neid ka
annaabi.ee 
