Tavaliselt mõeldakse, et meie iga määrab, kumba rolli neist me parajasti täidame. Tänapäeval on siiski paljud täiskasvanud adunud ja avalikult tunnistanud, et laps on ka neid olulusel määral kasvatanud. Nii oleme kõik vastastikuse kasvatuse objektid. Vanuse kasvades hakkame mõju avaldamist, eesmärkide taotlemist, vastutust ja kohustust vaid rohkem teadvustama ning see muudab tahtmatu kasvatuse eesmärgipäraseks kasvatuseks. Kasvatusidee filosoofilises antropoloogias Kõige laiemalt mõistetakse kasvatust filosoofilises antropoloogias. Lühidalt võiks antropoloogiat nimeteda inimest käsitlevaks teaduseks. Antropoloogias ei ole tähelepanu suunatud mitte inimesele kui indiviidile, vaid ennekõike sellele, mis on oluline inimeses üldiselt. Mõned filosoofilise antropoloogia suuna pooldajad arvavad, et inimesele on omane selline kasvutendents, mille tõttu inimest saab kasvatada ainult oma liigikaaslaste taoliseks.
................................................................................7 Kasvatust puudutavad põhimõisted.................................................................................................7 Kasvatus.......................................................................................................................................7 Kasvatus eri vaatenurkadest.........................................................................................................8 Kasvatusidee filosoofilises antropoloogias..................................................................................8 Kasvatus kui sotsialiseerimine.....................................................................................................8 Kasvatus kui sugupõlvedevaheline interaktsioon........................................................................9 Kasvatus kui inimestevaheline interaktsioon...............................................................................9