või ühiskonna või sotsiaalse grupi liikmena, inimesena, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna, enesekasvatuse, kasvatuse ja teadliku aktiivsuse koosmõjul. Tema seesmise tasakaalu ja arengu tagavad eneseregulatsioon ja iseregulatsioon, mille läbi kujunevad isiksuse omadused. Kasvatusideaaliks oleval kooskõlaliselt arenenud isiksusel peaksid olema sellised isiksuse üldised (nt. eneseteadvus) ja inividuaalsed (nt. eriandekus) omadused, mis aitavad tal keskkonna ja iseendaga tasakaalus püsida. Iga inimene ei pruugi olla isiksus, nt. imikul ega nõdrameelsel pole eneseteadvust ja ta ei suuda ennast ega ümbrust objektiivselt tunnetada. Kitsamas tähenduses on isikut käsitatud isikuiseärasuste kogumina. ENESEKASVATUS Sihipärane enese isiksuse arendamine
1) Konkreetsete töövõtete äraõppimisena. 2) Üldise aruka tegevusoskuse arendamisena. Arusaamine, mis on õppimisoskus, näib sõltuvat nii õpetaja isikupärast kui üldistest kasvatuseesmärkide kujutlustest. Kui õpetaja ootab õpilastelt kuulekust ja oma ettekirjutuste täpset järgimist, peab ta esmatähtsaks õpetada õpilastele mitmesuguseid õppimisvõtteid: kuidas lugeda teksti, meelde jätta võõrsõnu, lahendada tüüpülesannet jne. Õpetaja, kelle kasvatusideaaliks on õpilastes iseseisvuse, sh iseseiva õppimise oskuse kujundamine, näeb asja hoopis teisiti. Temale on mitmesugused õppimisvõtted ja –strateegiad vaid eesmärkide saavutamise vahendid. 2. Mõtlemisoskuste ja metakognitsiooni roll üldiste õpioskuste ilmnemisel ja kujunemisel. Metakognitsioonivõimel keskne roll. Kui õpilane suudab teadvustada oma tegevuse eesmärke, seda planeerida ja selle tõhusust jälgida, on tal kõik eeldused tulemuslikuks õppimiseks
annaabi.ee 
