lastele arusaadavaks teha. Aitavad lastel eesmärke seada, toetavad ja julgustavad. Selliste vanemate lapse käitumist iseloomustavad järgmised sõnad: sõbralik, hea stressitaluvusega, ennast usaldav, ennast kontrolliv, energiline, aldis uutele situatsioonidele, kergesti juhitav, sihikindel, saavutustele orienteeritud. (Krips, 2010, 80-81.) Olles arvamusel, et kodul on kiirelt muutuvas ühiskonnas üha raskem täita kasvatusfunktsioone, jääbki see ülesanne pigem kooli ja õpetajate kanda. Kui kool aga ka seda teha ei suuda, siis milline näeb meie ühiskond välja siis 20 aasta pärast? Postmodernses ühiskonnas sotsialiseerimisprotsess killustub. Perekondade lagunemise tõttu kodude kasvatav mõju kaob. Abielulahutused ja uuspered võivad olla lastele ängistavad ja tundeelu põhjalikult vapustavad kogemused. Võib juhtuda, et perekond ei ole enam lapse jaoks kasvatuslik ja emotsionaalne keskkond
vanemaid. Psühhosomaatilised haigused. Last on väga raske sellest positsioonist vabastada, sest vanemad enamasti enam isegi ei mäleta, millest asi alguse sai. Lapsed tihti tajuvad oma sellist funktsiooni. Hierarhia Selleks, et perekond saaks hästi toimida, peab selles olema väljakujunenud selge hierarhia, kus vanemad on laste suhtes hierarhilises mõttes kõrgemal positsioonil. Hierarhia on tarvilik selleks, et vanemad saaksid oma kasvatusfunktsioone laste suhtes realiseerida. Perekonnas peab olema üks kindel juhtpositsioon. Seal tulevad mängu jälle vanemate omavahelised suhted/pinged. Kui hierarhia on paigast ära, siis on perekonna toimimine raskendatud. L1 E I L2 Siin tulevad esile pinged vanemate omavahelistest suhetest triangulatsioonid (luuakse ühe lapsega koalitsioon, nt ema ühe lapsega asetseb kõrgemale = lapse vanemlikustamine (tõstetakse välja lapse
annaabi.ee 
