Vee aereerimine on vajalik kui sissevoolu vees on hapnikusisaldus liiga madal või vett soojendatakse ja seepärast vabanevad lahustunud gaasid. Hõlpsaim võimalus vee aereerimiseks on paisata vesi peene uduna basseinidesse. Vette võib õhku pumbata kompressoriga läbi pihustikivide. Vee aereerimiseks on olemas sissevoolu konstruktsioone ning mitmeid mehhaanilisi seadmeid, näiteks pöörlevaid reste, silindreid või väravaid, mille kaudu vesi voolab kasvatusbasseinidesse. Tiikides või basseinides ei vaja vesi tavaliselt aereerimist. Tiikide kaevamisel tuleb arvestada mitmete oluliste faktidega nagu põhja karedapinnalisus, et vähid ei libiseks. Tiigipõhjad peavad olema isepuhastuvad. Head kvaliteedilist vett peab olema piisavalt. Tiik peab vastu pidama veesurvele ning bassein ei tohi roostetada ega eraldada toksilisi aineid, mis vähkidele kahjulikud on. Tiigipõhjad võib tihendada vettpidava materjaliga, näiteks saviga või plastikkilega
Tiikides või basseinides ei vaja vesi tavaliselt aereerimist. Hõlpsaim võimalus vee aereerimiseks on paisata vesi peene uduna basseinidesse. Vette võib õhku pumbata kompressoriga läbi pihustikivide. Kompressoril peab olema õliärastaja vältimaks määrdeõli sattumist vette. Vee aereerimiseks on olemas sissevoolu konstruktsioone (joonis 15) ja erinevaid mehhaanilisi seadmeid, näiteks pöörlevaid reste, silindreid või väravaid, mille kaudu vesi voolab kasvatusbasseinidesse. Osa filtreid toimib samuti aeraatoritena. Üks tavalisemaid on tornaeraator (kaskaadaeraator), kus vesi vajub ise raskusjõu mõjul läbi paljude perforeeritud plaatide torni ülaosast torni põhja (joonis 16). Pinnasetiikides parandab vee hapnikuolusid tiigis oleva vee vahetumine ja pinnalt lahustuv hapnik. Temperatuurikihistumine halvendab tiigi põhjas oleva vee hapnikuolusid, sest hapnikurikas pinnakihi vesi ei pääse tiigi põhja. Siis tuleb panna vesi
annaabi.ee 
