psüühikat, mis omakorda põhjustab sekunadaarse vaimse arengu mahajäämuse. Mõningaid katkendeid artiklist: ,,Kuigi kõne alaarenguga lastes on üldiselt võetuna palju ühist, kokkulangevat, on iga defektne laps täiesti omaette maailm." Defekti iseloom ja ulatus, psüühiliste protsesside eripära, õpilase kasvutingimused, juba olemasolev kogemus, teadmised, harjumused jms. tingivad erisuguse, individuaalse aineretseptsiooni ja kasvatusalase mõjutatavuse. Sellest ka õppe- ja kasvatustöö individualiseerimise nõue. Kogu õppetöö klassis, kõikide õppeainete koostoime kujundab isiksust, stimuleerib, arendab psüühika tunnetuslikku, emotsionaalset, intellektuaalset ja tahtelist külge. Väga palju sõltub erikooli pedagoogi mõistlikust ning oskuslikust emotsionaalsest mõjutamisest, oskusest panna vaimse puudega õpilane tahtma lugeda, kirjutada, mõelda, fantaseerida. Äratamist ja taganttõukamist vajabki selle
Sissejuhatus Must pedagoogika on termin, mida kasutavad mõned tänapäeva psühholoogid ja sotsioloogid, et kirjeldada mõningaid traditsionaalseid lapsekasvatuse meetodeid, mida saab kirjeldada kui julma ja lapse tundeid allasuruvat kasvatust. Sellist kasvatusmeetodit tutvustas esimesena Katharina Rutschky oma 1977. aastal ilmunud raamatus ,,Must pedagoogika (,, Scharze Pädagogik"). Tegu on kasvatusalase kirjutiste koguga, kus kirjeldatakse kõiki neid võtteid, mida kasutatakse lapse konditsioneerimiseks varases eas, ilma et laps ise mõistaks, mis temaga toimub. Psühholoog Alice Miller jätkab oma raamatus ,,Sinu enese pärast. Kui kasvatusest saab kiusamine" (,,Am Anfang war Erziehung" , ilmunud 1980. aastal) sellise käitumise uurimist. Alice Milleri (sündinud 12. jaanuaril 1923. aastal) sulest on tänaseks ilmunud 13 raamatut
annaabi.ee 
