Õppe- ja kasvatusalane juhtum Laps on 4 aastane, ta on lastekodust ja temaga on raske töötada, kuna tal käivad vihahood. Kui tal see hoog peale tuleb ta karjub ja loobib asju. Õpetajad püüavad temaga hakkama saada, lapsi on rühmas palju ja nad ei saa ainult selle lapsega tegeleda. Nende rühma kõrval on õppelajuhataja kabinet ja iga kord kui see laps karjub jookseb ta kohale, ning küsib, et mida te selle lapsega teete, et ta nii karjub. Kuigi ta väga hästi teab, et laps lihtsalt on selline. Kui lapsele midagi ei meeldi ta karjub, kui ta ei viitsi ise õue riidesse panna ta jälle karjub. Nüüd käib õppelajuhataja teda riidesse panemas. Magamise ajal tuuakse selle lapse voodi rühma kuna ta ei maga ise ja ei lase teistel lastel magada. Ja sellel ajal istub temaga õppelajuhataja kuna õpetaja peab teiste laste juures olema. Mängimise ajal loobib ta mängud laiali kuid koristada ta endajärel ei taha. Üks õpetaja püüa...
malli kohaselt, kus vaba kooli filosoofiaks oli vastuseis halbadele asjadele (nagu teadmine, autoriteet ja süsteem) ja heade asjade (nagu vabadus, kogukond ja loovus) heakskiitmine. Vabad koolid pidasid soodsat õppimiskeskkonda tähtsamaks õpetuse sisu puudutavatest küsimustest ja aruteludest selle üle, miks ja kuidas lapsed õpivad. Kasvatusvaateks oli, et laps õpib sellest keskkonnast, milles ta elab. Vabade koolide kasvatusalane mõte toetus progressiivse pedagoogika pärandile, mille põhjal selle esindajad pidasid oma ülesandeks kasvatada ühiskonnale lapsi, kes oleksid emotsionaalselt vabad ja tasakaalus. Eeldati, et kui kool suudaks kasvatada terveid kodanikke, laheneksid ka ühiskondlikud probleemid. Rõhutades traditsiooniliste vahendainete vajalikkust, erines avatud kasvatus selgelt vaba kooli liikumisest. Avatud kasvatus ei olnud ka ühiskonnakriitiline
Saavad 5 last, annab kasvatus- asutustesse. Töötab ka sekretärina. Toimus konkurss 1750.a Dijoni akadeemias, kirjutiste konkurs. Ta kirjutab töö ,,Arutlus teaduse ja kunstide üle" püüab vastata küsimusele: Kas teaduse ja kunstide uuendamine aitab kaasa ka kommete õilistamisele? Sellega saab ta üleöö kuulsaks. 5 a hiljem ilmub teine teos ,,Arutlus ebavõrdsuse üle inimeste keskel". Lisaks veel teoseid nt ,,Ühiskondlik leping", 1 kasvatusalane teos: ,,Emile ehk kasvatusest". Teosed toovad üleeuroopalise kuulsuse, prantsusmaal need lõpuks keelustatakse, pagem inglismaale. 1770 saab loa tagasi minna ja lõpetab/avaldab viimase teose ,,Pihtimused". Rosseau rõhutab vabadust. Valmistab ette protesti valgustusele. Ta lisab läänefilosoofiale 3 revolutsioonilist ideed: 1. Tsivilisatsioon ei ole hea või neutraalne, vaid selgelt taunitav nähtus. 2. Elu peab mõistuse asemel juhtima süda
annaabi.ee 
