Seda võimalust on isegi juba kasutatud- Saharas, kus sellise ,,metsa" mõõtmeteks on 15 km paks ja 7,7 km pikk. Üks võimalus oleks ehitada lihtsalt kõrge sein kõrbe piirile, kust liiv ei pääseks üle lendama, see aga ei ole väga teostatav arvatavasti, sest see oleks äärmiselt kulukas ja arvatavasti riivaks see ka pilku. Võibolla aitaks ka see, kui põllumaad ei kurnataks kohe välja vaid kasvatatakse seal põllukultuure nii, et seal oleks võimalik aasta aastalt kasvatatda. Eutrofeerumine on võibolla meile üks lähimaid probleeme, kuna me elame mere ääres, mis on vähemalt Euroopa üks saastatuimaid veekogusid. Selle peamiseks põhjuseks on liiga suurte koguste toitainete sattumises vette, mille tõttu hakkavad seal vohama vetikad ja muud taimed. Samuti võib tekkida see siis, kui liigiline mitmekesisus väheb, näiteks esmatarbijate vähenemisel või kadumisel. Selle probleemi vastu saaks edukalt võidelda, kui inimesed ja ettevõtted järgiksid
peal nt. kivide või kändude alla. Nad hoolitsevad oma noorte eest, kullesed jäävad oma isa seljale mitmeks nädalaks kuni moondumine on lõppenud. Selle liigi isendite arv on kukkunud umbes 88% aastatel 1996-2001. Tänu erinevatele leidudele, on võimalik väita, et selle põhjuseks oli haigus Chytridiomycosis, mille põhjustab seen Batrachochytrium dendrobatidis. Alustatudon paljundamis programmiga, mis toimub Aucklandi loomaaias. Selle eesmärk on kasvatatda populatsioon piirini, kus nad saavad ise paljuneda vabas looduses. Uus-Meremaa Pärismaiste Konnade Taastamise Grupi (Native Frog Recovery Group) üks põhi eesmärk on uurida viise, mis takistaksid nende konnade uut väljasuremise lainet. See liik on IUCN (Rahvustevaheline looduskaitseliit) poolt kirjas kui kriitiliselt ohustatud. (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Native+frogs.html, 04.10.2009) Joonis 1. Leiopelma archeyi levila (http://en.wikipedia
annaabi.ee 
