uue päriliku materjali lisamiselt organismi. Ning me pole veel valmis hindama GM-kultuuride kaudset mõju keskkonnale. GM-kultuuridesse siirdatud päriliku materjaliga luuakse uued valgud, mis aga mõningatel andmetel võivad osutuda allergeenideks. Terje Taarik Tromsö Ülikooli Geneetilise Ökoloogi Instituudi teadusdirektor selgitas, kuidas taimede muundamisel kasutatav nn käivitaja võib põhjustada laboritingimustes kasvatatavates inimese rakkudes geenide avaldumises muutusi. Nii on karta, et inimorganismi sattudes võib see vallandada senini vaikiva info vallandumise. Samas väidavad GMOde propageerijad, et käivitaja töötab sel moel vaid taimedes. GM-toidul olnud närilistelt on leitud rakkude kontrollimatut vohamist ja peensoole kahjustusi. Ameerika ajakirjanik Steven Sprinkel kirjutas: "Pärast nelja kuud, mil ma olen igal pool kuulnud räägitavat anekdootlikke lugusid, tundub mulle, et on aeg uurida
Kemikaal võib bioakumuleeruda kalades, piimas, taimedes ning loomades. Sattumisel vette imendub pentaklorobenseen hõljuvainetesse ja setetesse. Kui imendumist ignoreerida, siis on oodatav poolestusaeg 6,6 - 6,9 päeva. Kui arvestada ka imendumist pinnasesse, siis on veekogus oodatav pentaklorobenseeni pooldumisaeg 11 kuud. Pentaklorobenseeni eeldatav pooldumisaeg maapinnal on 194-345 päeva, kuid põllumaadelt leiti selle aine jäänuseid ka pärast 2-3 aastat nii mullas kui ka seal kasvatatavates taimedes. Hinnanguliselt maksimaalne poolestusaeg on parasvöötmes lausa 6 aastat. Aurufaasis pentaklorobenseen lagundatakse atmosfääris reaktsioonis fotokeemiliselt toodetud hüdroksüülradikaalidega, poolestusaeg selle reaktsiooni jaoks õhus on hinnanguliselt 277 päeva. Seda kemikaali saab eemaldada atmosfäärist märja ja kuiva ladestumisega. 5 Toksilisuse (mürgisuse) andmed kemikaali kohta
· Looduslikes populatsioonides on nakatumise määr 1-2% kuni üle 10% · Ei ole olnud probleemiks vähikasvandustes · Happestumise mõju haiguse levikule on ebaselge · Haiguse leviku piiramiseks tuleb haiged vähid tiikidest eemaldada Bakterid · Uuringuid on alustatud, esinemist vähkides ja kahjulikkust uuritakse · Vähkide verest (hemolümfist) on leitud näiteks Aeromonas hydrophila, Aeromonas caviae, Pseudomonas fluorescens, Pseudomonas sp. · Bakterid on kasvatatavates vähkides ja ka looduslikes vähkides tavalised Viirused · Krevettidele on viirused ohtlikuimad haigustekitajad ja on kasvandustes suureks probleemiks. Vähi viirusi ei ole uuritud · Astacus astacus'e batsilliformset viirust on leitud kõigist seni maailmas uuritud (5 tk) vähi asurkondadest · Mõju vähipopulatsioonidele tõsiselt uurimata Väliskestal elavad loomad e. epibiondid · Ei ole haigustekitajad ega parasiidid · Arvukalt esinedes võivad olla häirivad