Ligi 10% kogu p]llumajanduslikult kasutatavast maast kasutataskse taimekultuuride kasvatamiseks. P]llumajandus toimub peamiselt riigi l]una ja ida osas, sest p]hja pool laiub Amazonase vihmamets.Mullad on Brasiilias viljakad, peamiselt esinevad seal punamullad. [leharimist Brasiilias ei esine. Riik toetab p]llumajandust tugevalt ja ligi 8% kogu elanikkonnast tegeleb p]llumajndusega. Brasiilia p]llumajanduses on p]hir]hk taimekasvatusel. Peamisteks kasvatatavateks on kohvipuud, mais ja puuviljad. Brasiilia on ka [ks suurimaid maisi kui ka kohvi tootjaid maailmas. (http://www.annaabi.ee/Brasiilia-p%C3%B5llumajandus-m17272.html) Kalandus Peamiselt p[[tavad liigid: Krevett Homaar Tuunikala M]]kkala (http://www.thefishsite.com/articles/391/brazil-fishery-products-annual-report-2008) Peamiselt toimub p[[k Atlandi l]una rannikul. Alles on ka p[[djaid, kes tegelevad kalndusega
Põllumajandus toimub peamiselt riigi lõuna ja ida osas, sest põhja pool laiub Amazonase vihmamets. Mullad on Brasiilias viljakad, peamiselt esinevad seal punamullad. Üleharimist Brasiilias ei esine. Riik toetab põllumajandust tugevalt ja ligi 8% kogu elanikkonnast tegeleb põllumajandusega. 6 Brasiilia põllumajanduses on põhirõhk taimekasvatusel. Peamisteks kasvatatavateks on kohvipuud, mais ja puuviljad. Brasiilia on ka üks suurimaid maisi kui ka kohvi tootjaid maailmas. (http://www.annaabi.ee/Brasiilia-p%C3%B5llumajandus-m17272.html) Kalandus Peamiselt püütavad liigid: Krevett Homaar Tuunikala Mõõkkala (http://www.thefishsite.com/articles/391/brazil-fishery-products-annual-report-2008) Peamiselt toimub püük Atlandi lõuna rannikul. Alles on ka püüdjaid, kes tegelevad
Igal talvel veekogud puhastatakse ja lisatakse vette väetist veetaimestiku stimuleerimiseks, mis omakorda suurendab mikroorganismide, väikeste molluskite, koorikloomade, putukate vastsete ja tõukude hulka vees. Nimelt need organismid asuvad veekeskkonnas toiduahela kõige alumisel astmel. Selle tulemusena soodustatakse “kaubanduslike” isendite arengut ja tagatakse nende parem areng võrreldes looduskeskkonnaga. Mageveekasvanduste puhul on kasvatatavateks liikideks sõltuvalt piirkonnast jõeforell, siig, paalia, angerjas, koha, haug ja erinevad karpkala, säga, tuura, vähkide ja konnade liigid. Selle tegevuse tulemusena on omal ajal Euroopasse sisse toodud mitmed võõrliigid, nagu vikerforell, ojapaalia, karpkala ja erinevad konnade ja vähkide liigid. Laguunides ja rannikuäärsetes tiikides paiknevates mereveekasvandustes kasvatati asukohast sõltuvalt huntahvenat, angerjat ja erinevaid meerikogre,
annaabi.ee 
