ohutud.Üheks geneetilise muundamise eesmärgiks on taimede muutmine herbitsiididele tolerantseks.Kõrgemate kontsentratsioonide kasutamise tõttu kannatavad mesilased, rääkimata üldisest keskkonnasaastamisest, kuna enamus pestitsiididest laguneb väga aeglaselt. Geneetilise muundamisega seotud kaudseks ohuks on umbrohumürkide võimalik ülemäärane kasutamine neile vastupidavaks muudetud põllukultuuride kasvatamisel. Sellega kaasneks ka mürgijääkide hulga suurenemine kasvatatavas taimedes. Sama võib tuleneda geneetilise muundamise teel putukamürke ise tootma programmeeritud taimede toiduks tarvitamisel. Nimetatud ohte on võimalik vähendada toiduainete koostise tõhusa kontrolli kehtestamisega. On jõutud järeldusele, et geneetiliselt muundatud taimede ja nende õietolmu sattumine väljapoole põldu on vältimatu. See on juba põhjustanud herbitsiididele vastupidavate umbrohtude tekkimist hübridisatsiooni tulemusel. Taimede muundamisel geenitehnoloogia
aktiivsus väiksem. Asustustiheduse kasvades aset leidev kasvukiiruse vähenemine tuleneb ilmselt liigisisese konkurentsi suurenemise tagajärjel tekkivast toidu vähesusest. Signaalvähi kasv on enamasti kiirem kui jõevähil. Jõevähid vahetavad kesta harvemini kui signaalvähid ega kasva ühe kestumisega nii palju kui signaalvähid Kiiremini kasvavad signaalvähi isendi saavutavad looduses 10 cm pikkuse ja 40 g kaalu juba teise suve järel. Kiirekasvulisi isendeid on aga kasvatatavas karjas vaid väike osa ja keskmiselt on kahesuvised signaalvähid umbes 8 cm pikkused ja kolmesuvised ligikaudu 10 cm pikkused. Vähi kestumiste sagedus sõltuvalt vanusest Vanus Kestumiste arv aastas Ühesuvised 47 Kahesuvised 24 Kolmesuvised 23 Neljasuvised 2 Täiskasvanud isased 12
annaabi.ee 
