Aroonia põõsast. Läänest ja ka natuke lõunast ümbritseb aeda hekk. Aia ääres idapoolses vasakus küljes kasvab kuusehekk. Viljapuudest esinevad peamiselt õuna-, kirsi- ja ploomipuud, mis asuvad rohkem aia ida poolses küljes. Viljapõõsastest on tikri-, mustsõstra-, punasesõstra ja valgesõstra põõsaid, mis samuti asuvad idapoolses küljes. Haritaval maal kasvavad ka maasikad ja vaarikad, kuid kõige rohkem kasutatakse seda maad kartulite kasvatamsieks. Kõige kõrgemad puud on vaher ja tamm, mis on päris vanad ja kõrged . Peale neid tulevad suuremad õunapuud, mis on samuti väga vanad. Mõned õunapuud on ka nooremad ja madalamad. Kõige madalam on väike kuusk ja marjapõõsad, mis suurt varju ei tekita. Sisehoov ja majast lõuna poolne ala ei jää puude varju. Kõige varjulisem ala on aia idapoolne külg, sest seal on palju kõrgeid viljapuid. Mitmeaastastest lilledest
Mulla keemiliste omaduste järgi võib rähkmuldi pidada suure toitainesisaldusega muldadeks. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud rähkmuldasid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Rähksed mullad sobivad kõige paremini tugeva ja sügavale ulatuva juurestikuga muldadele ning ökonoomsetele veekasutajatele. Hästi sobivad näiteks oder, rukkis, kaer, talinisu, lutsern, mesikas. Rähkmullad sobivad hästi heintaimede kasvatamsieks. Rähkmulla metsakasvukohatüüp on sinilille. Looduslik rohumaatüüp on kuiv loorohumaa. Leostunud gleimuld Go Leostunud gleimullad on alaliselt liigniisked ja mulla pealmiseks horisondiks on toorhuumuslik (AT) horisont. Profiili keskosas on pruun sisseuhtehorisont ja alumises osas on tugevasti gleistunud lähtekivim või gleihorisont. Tugev gleistumine väljendub sinakas- või rohekashallide laikude rohkes esinemises. Tekkinud karbonaatsel lähtekivimi. Keemine tavaliselt 30.
annaabi.ee 
