Tekkis juba tunne nagu nad oleksid tõelised sõbrad. Kui mõlemad lõpuks lõplikult ära väsisid, jäid nad magama ning hommikul ärgates tuli juba Mozarti abikaasa Salierit ära ajama ja Mozartile kurtma, et too juba ära lõpetaks muusika kirjutamise, kuna see tegevus Mozartile nii halvasti mõjus. Paar hetke hiljem oligi Wolfgang Amadeuz Mozart tõmmanud oma viimase hingetõmbe ning lahkunud siit maailmast. Kõige enam meeldis mulle filmi juures see, et Mozartit kujutati kui kasvatamatut jõnglast, kes arvas et võib teha mida iganes soovib ning sai hakkama kõikide väljakutsetega. Väga hästi oli näidatud Salieri ja Mozarti konkurentsivõime, kus nad pidevalt teineteisest paremad tahtsid olla (eriti Salieri, Mozartil tuli kõik loomulikult). Kõige igavamad osad filmi juures olid arvatavasti muusikalised etendused, näiteks kui näidati balleti valmimist või ooperite esitamist. Ei saa ka mainimata jätta Mozarti omapärast naeru, mis igakord muige suule võttis
Sõltub sellest, kuidas vaadata...Iga laps näeb asju eri vaatenurga alt. Oskar Luts Nukitsamees Illustreerinud Vive Tolli "Nukitsamees" on Hansu-Grete stiilis Oskar Lutsu muinaslugu: kaks last, Iti ja Kusti, eksivad marjulkäigul metsa, pimeneb ja nad satuvad nõiamoori küüsi. Moor paneb lapsed oma majapidamises varahommikust hilisõhtuni rasket tööd tegema – Kusti seakarja ja Iti kollipere kasvatamatut võsukest Nukitsameest valvama. Kollipere juurest põgenetakse, kui ülejäänud metsaasukad tõttavad ummisjalu perepoegade Mõhu ja Tölpa leitud rahapada välja kaevama. Lapsed otsustavad Nukitsamehe endaga kodukülla kaasa võtta ja pärast kohutavat tagaajamist hämaras põlislaanes jõutakse tagasi kodutallu. Nukitsamehest saab tavaline poiss, tema peast kaovad isegi sarvenukid, mis talle esialgse hüüdnime on andnud.